1. oktoobri eakate päev sai alguse ÜRO 1990. aasta otsusest

Ajaloo toimetus 2026-10-01 07:34 3 min lugemist

Väikesed puidust nukud seisavad ümber gloobuse, mis tähistab ülemaailmset koostööd ja mitmekesisust.

Igal 1. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist eakate päeva. Kuupäeva määras ÜRO Peaassamblee 1990. aastal, et juhtida tähelepanu vanemaealiste kohale ühiskonnas. Eesti lugeja jaoks puudutab see ka igapäevaseid küsimusi: kas vajalik teenus on leitav ja arusaadav, kas inimesel on võimalus suhelda ning kas tema kogemust hinnatakse tööelus. Päeva tähendus saab selgemaks siis, kui vaadata nii otsuse päritolu kui ka neid tavalisi olukordi, milles vanemaealiste osalemine sõltub teiste tehtud valikutest.

ÜRO määras eakate päeva kuupäeva 1990. aastal

ÜRO Peaassamblee võttis 14. detsembril 1990 vastu resolutsiooni 45/106, millega määras 1. oktoobri rahvusvaheliseks eakate päevaks. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülevaade kinnitab nii otsuse kuupäeva, resolutsiooni numbri kui ka tähtpäeva. Seetõttu on 1. oktoober rahvusvaheliselt kokku lepitud päev, mitte ühe riigi või organisatsiooni algatus.

Tähtpäeva loomine ei lahendanud iseenesest vanemaealiste muresid ega andnud ühe otsusega juurde kõiki õigusi, millest praegu räägitakse. See andis aga ühise aja, mil küsida, kuidas vananemine mõjutab võimalust ühiskonnaelus osaleda. Niisugune küsimus puudutab nii avalikke teenuseid ja tööd kui ka seda, kas inimese arvamust kuulatakse tema vanusest sõltumata.

ÜRO otsuse ajalooline tähtsus seisneb ka selles, et vanemaealisi saab käsitleda aktiivsete ühiskonnaliikmetena. Inimene võib vajada mõnes olukorras tuge ja anda samal ajal teistele oma teadmisi, hoolt või tööpanust. Rahvusvaheline päev aitab seda mitmekesisust nähtavale tuua, ilma et kõiki vanemaealisi peaks kirjeldama ühetaolise rühmana.

Riigiportaal näitab, miks teenuse leidmine loeb

Eestis pakub konkreetse näite riigiportaal eesti.ee, kust saab otsida teavet avalike teenuste kohta. Kui vanemaealine inimene soovib teada, kuhu oma küsimusega pöörduda, võib teenuse kasutamine alata just veebist. Siis määravad palju lihtsad asjad: kas vajalik info on leitav, kas tekstist saab aru ja kas järgmine samm on selgelt kirjas.

Portaali olemasolu üksi ei näita, et iga inimene jõuab vajaliku teenuseni. Mõne jaoks on veeb mugavaim tee; teine võib vajada telefoni teel selgitust või kellegi abi digitoimingus. Ligipääsetavus tähendab seega enamat kui veebilehe avamist. Tähtis on, et inimene saaks aru, mida temalt oodatakse, ning leiaks võimaluse küsimust täpsustada. Konkreetse kohaliku teenuse näitena saab lugeda Viljandi eakate päevahoiust.

See näide seob ÜRO tähtpäeva igapäevaeluga. Kui teenuse teave on keeruline või inimene ei leia sobivat suhtlusviisi, võib tema osalemine takerduda enne, kui ta on oma mure üldse esitanud. Selge sõnastus ja arusaadav tee abini on kasulikud igas vanuses inimestele, kuid võivad olla eriti tähtsad neile, kes kasutavad digiteenuseid harvemini.

Suhtlus ja tööelus osalemine on samuti osa väärikast kohtlemisest

Eakate päeva teema ei piirdu teenustega. Suhtlemisvõimalus mõjutab seda, kas inimene saab teha oma soove teatavaks, hoida sidet lähedastega ja osaleda kogukonna elus. Kutse kohtumisele või teade muutunud teenusest täidab oma eesmärki ainult siis, kui see jõuab inimeseni talle sobival viisil.

Sama kehtib tööelu kohta. Vanus ei ütle üksinda, millist tööd inimene teha soovib või suudab. Vanemaealine võib tahta jätkata senisel ametikohal, muuta töökoormust, õppida midagi uut või töölt lahkuda. Väärikas kohtlemine algab sellest, et tema plaane küsitakse ja võimalusi arutatakse temaga, mitte ei otsustata üksnes sünniaasta põhjal.

Ka väljaspool palgatööd annavad vanemaealised oma aega ja kogemusi peres, ühendustes ning kogukonnas. Osalemise võimalus ei pea kõigile välja nägema ühesugune. Mõnele on tähtis regulaarne tegevus, teisele võimalus vajaduse korral kaasa rääkida. Mõlemal juhul loeb, kas inimest peetakse vestluses võrdseks osapooleks.

Mida 1. oktoobril tähele panna

Rahvusvaheline eakate päev annab põhjuse küsida midagi täpsemat kui lihtsalt seda, kas vanemaealisi väärtustatakse. Kas inimene leiab talle vajaliku teenuse kohta teabe? Kas tal on võimalik küsida selgitust? Kas töökoha või kogukonna otsustes arvestatakse tema enda soovidega? Need küsimused näitavad, mida väärikas kohtlemine praktikas tähendab.

Eestis võib alustada ühest vajalikust teenusest: vaadata selle teavet riigiportaalis eesti.ee ja kontrollida, kas sealt selgub järgmine samm ning sobiv viis ühendust võtta. Selline väike kontroll teeb 1990. aasta ÜRO otsuse mõtte käegakatsutavaks. Tähtpäev juhib tähelepanu inimestele, kelle võimalus ühiskonnaelus osaleda sõltub sageli sellest, kui arusaadavaks ja kättesaadavaks teised oma teenused ning suhtluse teevad.

Source: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Allikad ja taust

Tähtpäeva päritolu põhineb ÜRO ülevaatel; Eesti teenuste näide viitab avalikule riigiportaalile.

Kontrollid