20. august 1991: otsus, mis taastas Eesti iseseisvuse

HT Hioola toimetus 2026-08-16 07:40 4 min lugemist

Autor: Hioola toimetus

1. augustil 2026 möödub 35 aastat õhtust, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kinnitas Eesti riiklikku iseseisvust. Otsus võeti Toompeal vastu kell 23.03 ja seda toetas 69 saadikut. Sellega ei loodud uut riiki, vaid taastati 1918. aastal rajatud ning okupatsiooni ajal õiguslikult edasi kestnud Eesti Vabariigi iseseisev riigivõim.

Järgnenud päevadel muutus keskseks küsimuseks see, kui kiiresti tunnustab maailm taastatud Eesti riiki. Esimesed tunnustamisotsused saabusid juba augustis ning 17. septembril 1991 võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks.

• Iseseisvusotsus võeti vastu 20. augusti hilisõhtul.
• Moskvas alanud riigipöördekatse muutis tegutsemise kiireloomuliseks.
• Ülemnõukogu ja Eesti Komitee jõudsid ühise lahenduseni.
• Otsus lähtus Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest.

Moskva augustiputš muutis otsustamise tundide küsimuseks

1. augustil 1991 teatas Moskvas võimu haarata püüdnud erakorralise seisukorra komitee, et Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov ei saa oma ülesandeid täita. Gorbatšov oli samal ajal Krimmis muust maailmast eraldatud ning putšistid üritasid peatada Nõukogude Liidu lagunemise.

Eestis tekitas riigipöördekatse vahetu julgeolekuohu. Nõukogude sõjaväeüksused liikusid strateegiliste side- ja ringhäälinguobjektide suunas ning polnud teada, kas Moskva vanameelsetel õnnestub keskvõim enda kätte saada.

Iseseisvuse taastamise küsimust oli Eestis arutatud aastaid, kuid nüüd võis otsustamise võimalus kiiresti sulguda. Ülemnõukogu pidi leidma sõnastuse, mis ühendaks erinevad poliitilised jõud ja kinnitaks riigi staatuse enne putši võimalikku õnnestumist.

Ülemnõukogu ja Eesti Komitee esindasid erinevaid mandaate

1. aasta suveks tegutses Eestis kaks tugevat poliitilist keskust. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu oli valitud 1990. aasta märtsis veel Eesti NSV institutsionaalses raamistikus, kuid oli kuulutanud välja üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks.

Eesti Komitee oli Eesti Kongressi täidesaatev organ. Eesti Kongress lähtus Eesti Vabariigi kodanike ja nende järeltulijate registreerimisest ning rõhutas, et 1940. aasta okupatsioon ei lõpetanud Eesti riigi õiguslikku olemasolu.

Erinevus puudutas seega nii mandaati kui ka taastamise viisi. Ülemnõukogul oli toimiv seadusandlik ja halduslik võim, Eesti Kongress kandis kodanikkonna järjepidevuse ideed. Kumbagi keskust ei saanud kestva põhiseadusliku lahenduse loomisel kõrvale jätta.

Augustiputši ajal jõuti koostööni. Ühine sõnastus võimaldas kinnitada iseseisvust ning anda mõlemale esinduskogule osa järgmise põhiseadusliku korra kujundamisel. See kompromiss oli üks otsuse vastuvõtmise eeldusi.

Kell 23.03 vastu võetud otsus ühendas taastamise ja tuleviku

Taasiseseisvumise sündmuste ülevaate järgi võttis Ülemnõukogu otsuse vastu 20. augustil 1991 kell 23.03. Poolt hääletas 69 saadikut.

Otsuse keskne punkt kinnitas Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ning seadis eesmärgiks diplomaatiliste suhete taastamise. Valitud sõnad olid olulised: jutt ei olnud Eesti NSV ümbernimetamisest ega uue riigi väljakuulutamisest.

Samuti nägi otsus ette Põhiseadusliku Assamblee moodustamise. Selle liikmed pidid tulema nii Ülemnõukogust kui ka Eesti Kongressist, mis muutis poliitilise kompromissi osaks Eesti tulevase põhikorra kujundamisest.

Assamblee koostatud põhiseaduse kiitis rahvas heaks 28. juuni 1992 rahvahääletusel. Sama aasta 20. septembril toimusid Riigikogu valimised. Nii järgnes riikliku iseseisvuse kinnitamisele põhiseaduslike institutsioonide ülesehitamine.

Teekond 1918. aasta vabariigist rahvusvahelise tunnustamiseni

Miks räägitakse iseseisvuse taastamisest

Taasiseseisvumise mõiste tugineb arusaamale, et 1918. aastal loodud Eesti Vabariik ei lakanud 1940. aasta okupatsiooni ja anneksiooni tõttu õiguslikult olemast. Eesti riigi tegevus oma territooriumil katkestati, kuid selle järjepidevust kandsid edasi kodanikkond, eksiilinstitutsioonid ja välisriikides tegutsenud diplomaatilised esindused.

Seda lähenemist toetas asjaolu, et paljud demokraatlikud riigid ei tunnustanud Eesti liitmist Nõukogude Liiduga õiguspärasena. 1991. aastal ei taotlenud Eesti seepärast tunnustamist Nõukogude Liidust tekkinud täiesti uue riigina, vaid 1940. aastal kaotatud iseseisva riigivõimu taastajana.

Õiguslik järjepidevus mõjutas hiljem kodakondsuse, omandi, diplomaatiliste suhete ja riigiasutuste käsitlust. Samas ei tähendanud taastamine kõigi sõjaeelsete korralduste mehaanilist ennistamist. Uus põhiseadus ja valitud institutsioonid pidid ühendama järjepidevuse taastatud demokraatliku riigikorraldusega.

20. augustist sai riiklik tähtpäev

1. augusti tähendus tuleneb otsustavast hetkest, mil Eesti enda esinduskogud kinnitasid ühisel õiguslikul alusel riiklikku iseseisvust. Pühade ja tähtpäevade seadus nimetab seda kuupäeva taasiseseisvumispäevaks.

Hilisõhtusele otsusele järgnes kiiresti rahvusvaheliste suhete taastamine. Islandi 22. augusti tunnustus oli esimene vahetu verstapost, 6. septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka Nõukogude Liit ning 17. septembril 1991 kinnitas ÜRO liikmesus Eesti koha iseseisvate riikide seas.

Source: Vikipeedia

Taust ja tegevused Artikli kohta Teata Jaga

Allikas ja kontroll Allikataust

Otsuse kellaaega ja hääletustulemust on kõrvutatud taasiseseisvumise ülevaatega ning tähtpäeva nimetust kehtiva seadusega.

Kontrollid

• Ülemnõukogu otsus võeti vastu 20. augustil 1991 kell 23.03.
• Otsust toetas 69 saadikut.
• Riigi Teatajas avaldatud seadus nimetab 20. augusti taasiseseisvumispäevaks.

Allikas

• Vikipeedia
• Riigi Teataja

Riigi Teataja Kontrolli taasiseseisvumise fakte

Allikas

Riigi Teataja

Ulatus

Eesti

Uuendatud

2026-08-16 07:40

Teata

Jaga: