2027. aasta eelarve sihib 4% puudujääki
Valitsus soovib lõpetada 2027. aasta riigieelarve läbirääkimised järgmisel nädalal ja vähendada puudujäägi eesmärgi 4 protsendini SKP-st. See mõjutab otsuseid palga- ja toetuseootuste, hariduse, kultuuri, julgeoleku ning teiste avalike teenuste rahastamise kohta, kuid kinnitatud eelarvet veel ei ole.
Järgmine oluline hetk on läbirääkimiste võimalik lõpetamine järgmisel nädalal. Siis peaks selguma, kas valitsus suudab oma 4-protsendise eesmärgi kokkuleppeks vormida ja millised kulusoovid peavad selle nimel taanduma.
Puudujäägieesmärk liigub 4 protsendi poole
Valitsuse siht on varasemate prognoosidega võrreldes rangem. Varasemalt on räägitud 4,9- ja 4,4-protsendisest puudujäägist, nüüd soovitakse jõuda 4 protsendini SKP-st.
| Näitaja | Protsent SKP-st |
|---|---|
| Varasem prognoos | 4,9% |
| Hilisem eesmärk | 4,4% |
| Valitsuse uus siht | 4% |
Need numbrid kirjeldavad eelarvepositsiooni eesmärke ja prognoose, mitte veel lõplikult vastu võetud riigieelarvet. Lõplik tulemus sõltub sellest, millistes kuludes ja tuludes valitsus läbirääkimistel kokku lepib.
Milliseid valdkondi otsused mõjutavad?
ERR-i ülevaate järgi konkureerivad omavahel ministeeriumide ja huvirühmade palga- ning toetuseootused. Samal ajal peab valitsus piirama võlakoormuse kasvu, mis muudab uute püsikulude lisamise keerulisemaks.
Läbirääkimistel on tähelepanu all muu hulgas:
- avaliku sektori palgad ja toetused;
- hariduse rahastamine;
- kultuur ja sport;
- julgeolek;
- muud avalikud teenused;
- võimalikud Euroopa Liidu vahendid kultuuri, spordi ja lõimumise toetuseks.
Kultuuri-, spordi- ja lõimumisvaldkonnale on käsitletud 92,2 miljoni euro suurust võimalikku EL-i rahastust. Seda tuleb praegu võtta ettepanekuna, mitte kindlustatud rahana: summa kasutamine eeldab edasisi otsuseid ja kokkuleppeid.
Miks puudujäägi suurus loeb?
Puudujääk näitab, kui palju jäävad riigi kavandatavad kulud tuludest suuremaks. Suurem puudujääk võib anda rohkem ruumi palgatõusudele, toetustele või uutele teenustele, kuid tähendab ka suuremat laenuvajadust ja võlakoormuse kasvu.
Kui valitsus seab eesmärgiks 4 protsenti, tuleb kulusoove omavahel rohkem kaaluda. See võib mõjutada nii ministeeriumide plaane kui ka palga- ja toetuseootusi, kuid praegu ei saa ühegi valdkonna lõplikku rahastust kindlaks pidada.
Peaminister Kristen Michal on võrrelnud eelarvet reisikohvriga, kuhu enam midagi juurde ei mahu. Võrdlus viitab sellele, et uute kulude lisamine eeldab mõne teise kulu vähendamist, tulude suurendamist või suurema puudujäägi aktsepteerimist.
Mis on veel otsustamata?
Praegu on kindel eelkõige valitsuse eesmärk ja läbirääkimiste ajakava. Veel ei ole kinnitatud:
- milline saab olema 2027. aasta eelarve lõplik puudujääk;
- millised palga- ja toetuseootused saavad rahastuse;
- kui palju raha suunatakse haridusse, kultuuri, sporti ja julgeolekusse;
- kas võimalik 92,2 miljoni euro suurune EL-i rahastus realiseerub;
- milline eelarvekava esitatakse lõplikuks otsustamiseks.
Lugejal tasub järgmisel nädalal jälgida valitsuse otsust või rahandusministeeriumi täpsustatud eelarveinfot. Just need teated näitavad, kas 4-protsendine puudujäägieesmärk jäi läbirääkimiste järel kehtima ja millised kulutused selle kõrval tegelikult alles jäävad.
Source: ERR
Taust ja tegevused Artikli kohta
Allikas ja kontroll Allikad ja ajastus
Lugu eristab valitsuse eesmärki, varasemaid prognoose ja veel kinnitamata eelarveotsuseid.
- Valitsus soovib läbirääkimised lõpetada järgmisel nädalal.
- Uus puudujäägieesmärk on 4 protsenti SKP-st.
- Palga-, toetuse- ja teenuste rahastamise otsused on veel lahtised.
- Allikas
- ERR
- Ulatus
- Eesti
- Uuendatud
- 2026-09-21 11:13
Allikas ja kontroll
Teata usaldusprobleemist
Saada signaal modereerimisele.
Kommentaarid