EE-ALARM, sireen või telefoniteade: nii tegutse ohu korral

Hioola toimetus 2026-08-12 10:33 2 min lugemist

Kollane tänavavalgustuse lüliti hoiatussildiga ohuolukorraks avalikus linnaruumis.

Eestis võib ohuteavitus jõuda inimeseni EE-ALARMi telefoniteate, sireeni või ametliku kriisiinfo kanali kaudu. Esmalt loe või kuula juhis lõpuni, mine vajaduse korral siseruumi ja kontrolli lisainfot. Iga häire ei tähenda evakueerumist — tegutseda tuleb konkreetses teates antud korralduse järgi.

Autor: Hioola toimetus

Kuidas EE-ALARMi ja teisi ohuteavitusi ära tunda

Ohust võidakse teatada mitme kanali kaudu, sest sobiv viis sõltub sündmusest, selle asukohast ja ulatusest. Kasutusel võivad olla:

mobiiltelefonile saadetav EE-ALARMi ohuteavitus;
sireenid ohualal;
ametiasutuste veebilehed ja sotsiaalmeediakanalid;
raadio, televisioon ning muud kriisiinfo kanalid.

Telefoniteade peaks kirjeldama ohtu, mõjutatud piirkonda ja vajalikku tegevust. Sireeni kuuldes tuleb varjuda lähimasse sobivasse siseruumi ning otsida kohe ametlikku lisainfot. Ära eelda sireeni heli põhjal, et pead iseseisvalt evakueeruma.

Teate ehtsust kontrollides võrdle infot Päästeameti, Häirekeskuse ja teiste teates nimetatud ametiasutuste kanalitega. Kriisiks valmistumise juhised leiab veebist Ole valmis. Ära ava kahtlases sõnumis tundmatuid linke ega sisesta isiku- või pangatunnuseid.

Esimesed sammud pärast sireeni või telefoniteadet

Peatu ja loe või kuula teade lõpuni.
Vaata, millist piirkonda ja ohtu teade puudutab.
Täida täpselt teates antud juhis: näiteks püsi siseruumis, sulge aknad või väldi kindlat ala.
Kontrolli täiendusi ametlikest kanalitest ja hoia telefon sidepidamiseks laetud.
Aita lapsi, eakaid ja teisi inimesi, kellel võib olla raske infot saada või juhiseid täita.

Kui korraldus on jääda siseruumi, sulge uksed ja aknad ning vajaduse korral ventilatsioon. Kui antakse evakuatsioonikorraldus, võta kaasa dokumendid, ravimid, telefon, laadija ja esmavajalik varu. Ära lahku pelgalt oletuse või kontrollimata sotsiaalmeediapostituse tõttu.

EE-ALARM, sireen või telefoniteade: nii tegutse ohu korral

Millal helistada hädaabinumbrile 112

Helista 112 ainult siis, kui elu, tervis, vara või keskkond on vahetus ohus. Teata rahulikult, mis juhtus, kus see juhtus ja kas keegi vajab abi. Järgi päästekorraldaja küsimusi ning juhiseid.

Üldise olukorrainfo või telefoniteate ehtsuse kontrollimiseks ei tohi 112 liini koormata. Kui vahetut ohtu pole, kasuta teates nimetatud infokanalit või kontrolli ametlikke veebilehti. Hädaabinumbri kasutamise juhised on Häirekeskuse veebis.

Kodune varu aitab side- ja elektrikatkestuse ajal

Päästeameti kriisivalmiduse juhiste järgi tasub kodus ette valmistada vähemalt:

laetud akupank ja vajalikud laadimiskaablid;
patareiraadio ning varupatareid;
joogivesi ja kergesti säiliv toit;
regulaarselt kasutatavad ravimid;
taskulamp, hügieenitarbed ja veidi sularaha.

Kontrolli varusid regulaarselt. Ohu ajal on kõige tähtsam jälgida viimast ametlikku teadet, sest juhised võivad piirkonniti erineda ja olukorra muutudes täpsustuda.

Source: Päästeamet

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ametlikud juhised

Tegutsemisjuhised põhinevad Päästeameti kriisivalmiduse infol ja Häirekeskuse hädaabinumbri kasutamise põhimõttel.

Kontrollid