Eesti elektrihind üle 150 €/MWh? Hinnang 1. septembriks

Hioola toimetus 2026-08-24 15:39 5 min lugemist

Kõrgepingeliinid Tallinna taeva all tähistavad Eesti elektrivõrgu olulist rolli hindades.

Autor: Hioola majandustoimetus
Avaldatud: 24. augustil 2026

Elering AS-i 20. augustil ajakohastatud avalik teave kinnitab, et süsteemihaldur avaldab elektri kättesaadavust mõjutavaid hooldusgraafikuid ja turuülevaateid. See muudab Estlink 2 seisundi septembri hinnariski hindamisel keskseks, kuid ei tõesta veel, et Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna kuu keskmine hind ületab 150 eurot megavatt-tunni kohta.

Prognoos lukustub 1. septembril 2026, enne hinnakuu algust. Praeguse teabe põhjal on alla 150 EUR/MWh jäämine veidi tõenäolisem, kuid ühenduste häired, nõrk tuuletoodang ja mitu järjestikust kallist nädalat võivad hinnangu kiiresti ümber pöörata.

Prognoos ühe pilguga

Küsimus: kas septembri keskmine Eesti päev-ette elektrihind ületab 150 EUR/MWh?
Tähtaeg: hinnang suletakse 1. septembril 2026.
JAH: Nord Pooli avaldatud kuu keskmine on üle 150 EUR/MWh.
EI: tulemus on 150 EUR/MWh või sellest madalam.
Otsustav tulemus: Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna lõplikud septembri andmed.

150 EUR/MWh tähendab 0,15 eurot kilovatt-tunni kohta enne käibemaksu, võrgutasu, müüja marginaali ja muid arveosi. Piiri ületamine oleks seega oluline signaal, kuid ei tähendaks, et iga kodutarbija maksab kogu tarbitud elektri eest täpselt seda hinda.

Miks üksikud hinnatipud ei vii kuu keskmist üle piiri

Kuu keskmine erineb märgatavalt päeva kõige kallimast tunnist või tarneintervallist. Septembri keskmise tõstmiseks üle 150 EUR/MWh peab kõrge hinnatase püsima piisavalt kaua. Üksikud hommikused või õhtused tipud võivad saada palju tähelepanu, kuid nende kaal terve kuu arvestuses jääb väikeseks.

Lihtsustatud näide näitab erinevust. Kui ühe ööpäeva keskmine hind oleks 500 EUR/MWh ja ülejäänud 29 päeva hind 100 EUR/MWh, kujuneks 30 päeva keskmiseks ligikaudu 113 EUR/MWh. Isegi väga kallis päev ei oleks sel juhul 150 euro piiri ületamiseks piisav.

Piiri murdmiseks oleks vaja kas pikemat kõrgete hindade perioodi või mitme halva teguri kokkulangemist. Sellised tegurid võivad olla piiratud ühendusvõimsus, vähene tuuletoodang, piirkondlike elektrijaamade rike ning tavapärasest suurem nõudlus.

Estlink 2 mõju sõltub ühenduse tegelikust kasutatavusest

Estlink 2 ühendab Eesti ja Soome elektrisüsteeme. Kui ühenduse ülekandevõimsus on piiratud ajal, mil Soome hinnapiirkonnast oleks võimalik Eestisse odavamat elektrit tuua, võib Eesti hind tõusta. Mõju pole siiski automaatne, sest see sõltub hinnavahest, elektrivoo suunast ja teiste ühenduste koormusest.

Elering avaldab regulaarselt süsteemi hooldusgraafikuid ja turuülevaateid. 20. augusti seisuga on see prognoosi tugevaim ametlik lähtekoht, kuid hoolduse mainimine üksi ei näita veel katkestuse kestust, kasutatavat võimsust ega mõju igale septembri päevale.

Kõige olulisem on jälgida kolme detaili:

Eesti elektrihind üle 150 €/MWh? Hinnang 1. septembriks

kas piirang kestab tunde, päevi või suure osa kuust;
kui palju ühenduse tavapärasest võimsusest jääb kasutatavaks;
kas piirang langeb kokku vähese tootmise ja suure nõudlusega.

Lühike, ette planeeritud piirang võib jääda kuu keskmises peaaegu märkamatuks. Pikem piirang koos kõrgete hindadega Soomes, Lätis ja Leedus vähendaks aga võimalusi Eesti hinnatõusu impordiga pehmendada.

Tuuleolud võivad kallist hinnaperioodi pikendada või lühendada

Augusti lõpus ei saa kogu septembri tuuletoodangut suure kindlusega ette näha. Seetõttu tuleb ilmavaadet käsitleda stsenaariumina, mitte kinnitatud tulemusena. Kõige informatiivsemad on järjest uuenevad lühi- ja keskpikad prognoosid, eriti septembri esimese poole kohta.

Tuuline ilm Eestis ja lähiriikides suurendab madalate muutuvkuludega elektritootmist. See võib langetada piirkonna päev-ette hindu ning vähendada kallimate tootmisviiside kasutamise vajadust. Mõju sõltub kogu Läänemere piirkonnast, mitte ainult Eesti tuuleparkidest.

Pikem tuulevaikne periood toimiks vastupidises suunas. Kui sellega kaasneb ühenduste piirang või mõne juhitava tootmisüksuse rike, võivad kõrged hinnad püsida mitmel järjestikusel päeval. Just selline kestus mõjutaks kuu keskmist rohkem kui üks erakordne hinnatipp.

Septembrikuu tarbimine hakkab tavaliselt suvega võrreldes suurenema, sest päevad lühenevad ja kodudes kasvab valgustuse ning mõnel juhul elektrilise kütte kasutamine. Ilmast sõltuv kasv ei ole siiski igal aastal ühesugune ja soe september võib nõudlust piirata.

Üle 150 euro viiv ja sellest allapoole jääv hinnatee

Kuidas võiks kujuneda JAH-tulemus

Üle 150 EUR/MWh jõudmine muutuks usutavamaks, kui Estlink 2 kasutatav võimsus oleks suure osa kuust piiratud ning samal ajal valitseks Põhja- ja Baltimaades vähene tuuletoodang. Riski suurendaksid täiendavad tootmishäired või külm ilm, mis kasvataks tarbimist oodatust varem.

JAH-tulemus ei eelda, et iga tund oleks kallim kui 150 EUR/MWh. Odavamad öö- ja nädalavahetuse tunnid võivad esineda ka kõrge kuu keskmise korral, kui kallite perioodide hinnad ja kestus on piisavalt suured.

Kuidas võiks kujuneda EI-tulemus

150 EUR/MWh või madalam keskmine on tõenäolisem juhul, kui ühendused töötavad suurema osa kuust tavapäraselt, tuuletoodang on vähemalt periooditi tugev ning piirkonnas ei teki pikaajalisi tootmishäireid. Ka mitu väga odavat nädalat võivad kuu alguse hinnatõusu tasandada.

Praegune tinglik hinnang annab EI-tulemusele 58% ja JAH-tulemusele 42%. Vahe on väike, sest septembri ilm, ühenduste tegelik kättesaadavus ja elektrijaamade ootamatud rikked pole 24. augustil lõplikult teada.

Mida tähendaks 150 EUR/MWh kodusele elektriarvele

Börsipaketiga tarbija tegelik energiakulu sõltub tarbimise ajast. Kui suurem osa elektrist kasutatakse kallitel õhtutundidel, võib tarbija kaalutud keskmine hind olla Nord Pooli kuu keskmisest kõrgem. Öistele odavamatele tundidele suunatud tarbimine võib anda vastupidise tulemuse.

Näiteks maksaks 250 kWh tarbimine täpselt 150 EUR/MWh energiahinna juures 37,50 eurot enne makse, marginaali ja võrgutasu. Kui energia keskmine hind oleks 100 EUR/MWh, oleks sama tarbimise energiakulu 25 eurot. Erinevus oleks 12,50 eurot.

400 kWh tarbimise korral oleks sama kahe hinnataseme vahe 20 eurot. Kogu arve ei muutu siiski samas proportsioonis, sest võrgutasu, kuutasu ja osa maksudest ei sõltu Nord Pooli kuu keskmisest üks ühele.

Fikseeritud hinnaga lepingu puhul ei pruugi septembri börsihinna tõus jooksva kuu arvet muuta. Mõju võib ilmneda hiljem uue pakkumise või lepingu pikendamise hinnas. See kehtib nii Eesti Energia kui ka teiste müüjate klientide kohta: määrav on konkreetne leping, mitte ainult turu üldnäitaja.

Börsipaketiga majapidamine saab hinnariski vähendada, kui lükkab boileri, elektriauto laadimise või pesumasina kasutamise odavamatele tundidele. Kütmist, külmiku tööd ja muid vältimatuid vajadusi ei tohiks aga üksnes hinnatipu vältimiseks ohtlikult piirata.

Septembri tulemus lahendatakse Nord Pooli avalike andmetega

Hinnang suletakse 1. septembril 2026. Tulemus määratakse pärast seda, kui Nord Pool on avaldanud kogu septembri lõplikud Eesti hinnapiirkonna päev-ette hinnad. Arvesse läheb kalendrikuu baashinna keskmine ilma käibemaksu, võrgutasu ja elektrimüüja marginaalita.

Kui avaldatud keskmine on üle 150,00 EUR/MWh, on vastus JAH. Täpselt 150,00 EUR/MWh või madalam tulemus tähendab EI-d. Kui Nord Pool parandab esialgseid andmeid, kasutatakse lõplikku parandatud väärtust.

Enne 1. septembrit võib hinnangut kõige enam muuta Eleringi uus teade Estlink 2 või mõne teise olulise võrguelemendi kasutatavuse kohta. Septembri jooksul tasub võrrelda Nord Pooli päevahindu tuuleprognoosidega: üks hinnatipp ei otsusta tulemust, kuid järjestikused kallid nädalad võivad seda teha.

Source: Elering AS

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Prognoosi lahendamine

Prognoos lahendatakse Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna lõpliku 2026. aasta septembri keskmise päev-ette hinna järgi.

Kontrollid