Eesti seafarmide kaitse algab metsseakarjade vähendamisest
Sigade Aafrika katku leviku piiramiseks tahetakse hoida Eesti metsseapopulatsioon tasemel, mis vähendab viiruse jõudmise võimalust kodusigadeni. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul pole küttimismaht seetõttu üksnes jahindusküsimus, vaid osa riigi bioturvalisusest ning kodumaise sealiha tootmise kaitsest.
Haigus inimesele ohtu ei kujuta, kuid võib metssigade ja kodusigade seas põhjustada raskeid tagajärgi. Piirkondlikku riskipilti mõjutab ka Soome seakatkuleid. Jahimehed ja teised metssigadega kokku puutuvad inimesed saavad riski vähendada, puhastades jalanõud, sõidukid, jahivarustuse ja töövahendid, käideldes kütitud loomi nõuetekohaselt ning teatades surnult leitud metssigadest.
Väiksem asustustihedus piirab viiruse levikuvõimalusi
Sigade Aafrika katk levib eeskätt kokkupuutel haige metssea, tema eritiste või nakatunud looma jäänustega. Kui metssigu on vähem, vähenevad loomade omavahelised kontaktid ja koos sellega viiruse edasikandumise võimalused.
Teada on ka see, et viirus võib püsida pinnases ja metsseakorjustes nakkusohtlikuna mitu kuud. Seetõttu ei lõpe risk kohe pärast haigete loomade kadumist ning üksnes uute haigusjuhtude ootamine ei võimalda taudi ennetada.
Suurema asustustihedusega piirkondades peab amet eesmärgiks viia metssigade arvukuse alla kolme isendi 1000 hektari jahimaa kohta. Seal, kus arvukus on juba väiksem, tuleb takistada selle uut kasvu. Üleriigilist ühesugust küttimisarvu allikas ei nimeta, sest piirkondlikud otsused sõltuvad seirest ja kohalikust olukorrast.
Farmide ümbrust kontrollitakse ka droonidega
Kõrgendatud tähelepanu all on kodusigade farmide lähedus. Seal liikuvad metssead suurendavad võimalust, et viirus kandub farmi otsese või kaudse kontakti kaudu. Nakkus võib liikuda saastunud pinnase, transpordi, töövahendite, sööda või inimese tegevusega.
Jahimehed ja seafarmid korraldavad farmide ümbruses droonilende, et avastada piirkonda ilmunud metssead võimalikult vara. Uue karja või juurdekasvu tuvastamisel tuleb küttimismahtu vastavalt suurendada, sest hea sigimisvõimega metsseapopulatsioon võib soodsates tingimustes kiiresti taastuda.
Kiiret reageerimist toetab pidev seire. Otsuste tegemisel arvestatakse jahimeeste tähelepanekuid, varasemaid küttimistulemusi, tegevusjälgi, metsakahjustusi ja sigade Aafrika katku leide. Andmeid koondavad ning tegevust kooskõlastavad Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts ja Põllumajandus- ja Toiduamet.
Taudipuhang mõjutaks seafarme ja toiduga varustatust
Koduseafarmi jõudnud sigade Aafrika katk võib põhjustada Eesti seakasvatajatele ulatuslikku majanduslikku kahju. Mõju ei piirdu ühe ettevõttega: tootmise vähenemine tähendaks vähem kodumaist sealiha, suuremat sõltuvust impordist ja nõrgemat kindlustunnet Eesti toidujulgeoleku suhtes.
Seetõttu käsitletakse metssigade arvukuse ohjamist ennetava meetmena. Allikas ei väida, et küttimine suudaks taudi üksi peatada. Baltimaade kogemus näitab ameti sõnul, et Lätis ja Leedus kütitakse viimastel hooaegadel kümneid tuhandeid metssigu aastas, kuid küttimise kõrval jäävad vajalikuks bioturvalisus, proovide võtmine ja korjuste eemaldamine.
Järgmised otsused sünnivad seireandmete põhjal
Metssiga ei soovita Eesti loodusest kaotada. Eesmärk on saavutada arvukus, mille juures viiruse levikuvõimalus väheneb, ning hoida seejärel populatsioon tasakaalus. Kui risk langeb, võib tulevikus väheneda ka vajadus sama suure küttimismahu järele.
Täpset aega selle taseme saavutamiseks ega üleriigilist lõpptähtaega avaldatud käsitlus ei anna. Tulemusi hinnatakse piirkondlike seireandmete, SAKi leidude ja metsseapopulatsiooni muutuste järgi.
Ametkonnad, teadlased, jahimehed, loomaarstid ja seapidajad peavad taudiolukorra arutamiseks iganädalasi operatiivkohtumisi. Põllumajandus- ja Toiduamet koostab koos partneritega SAKi tegevusjuhist, mis peab seadma selgema raamistiku ennetuseks, riskitaseme tõusule reageerimiseks ja osapoolte koostööks.
Source: Estonian Agriculture and Food Board News
Taust ja tegevused Artikli kohta
Allikas ja kontroll Allikajälg
Artikkel põhineb Põllumajandus- ja Toiduameti avaldatud selgitusel metssigade arvukuse, taudiriski ja seafarmide kaitse kohta.
- Eristasime inimese terviseriski loomadele ja seafarmidele avalduvast ohust.
- Kontrollisime asustustiheduse eesmärki: alla kolme metssea 1000 hektari jahimaa kohta suur...
- Tõime eraldi välja farmide ümbruse drooniseire ja kaudsed nakkusteed.
- Märkisime, et täpset üleriigilist küttimismahtu ega lõpptähtaega allikas ei avalda.
- Allikas
- Põllumajandus- ja Toiduamet
- Ulatus
- Eesti
- Uuendatud
- 2026-08-18 08:33
Allikas ja kontroll
Teata usaldusprobleemist
Saada signaal modereerimisele.
Kommentaarid