Eestis peatati nuhtluskarude küttimine 15 päevaks

Pruunkaru kõndimas Eesti loodust meenutavas metsas ja madalas taimestikus.

Autor: Hioola toimetus
Allikas: Keskkonnaamet

Kohus peatas 15 päevaks karu nuhtlusisendite küttimise. Ajutise peatuse ajal ei saa jätkata nende probleemse käitumisega karude küttimist, kellele Keskkonnaamet on väljastanud eriloa pärast ennetusmeetmete ebapiisavaks hindamist.

Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu ja taotleb erilubade kehtivuse jätkumist. Amet põhjendab seda inimeste turvalisuse tagamise ning korduvate varaliste kahjude ja ohuolukordade ennetamise vajadusega.

Keskkonnaameti teates ei ole kirjeldatud kohtu põhjendusi ega kaebuse esitaja argumente. Samuti ei täpsustata, mitu veel täitmata küttimiskorraldust 15-päevane peatus otseselt hõlmab. Seetõttu ei ole avaldatud teabe põhjal võimalik öelda, kui paljude probleemsete karude eemaldamine praegu edasi lükkub.

Eestis peatati nuhtluskarude küttimine 15 päevaks

Peatuse kestus ja erilubade ulatus

Kliimaministeerium muutis aprillis jahieeskirja: kindla algus- ja lõpukuupäevaga karujahi hooaega enam ei ole ning karu võib küttida üksnes Keskkonnaameti eriloal. Amet võib sellise loa anda aastaringselt, kuid iga looma ja juhtumit tuleb eraldi hinnata ning otsust põhjalikult põhjendada.

Eriluba on ette nähtud korduvate karukahjustuste vältimiseks ja ohuolukordade ennetamiseks. Selle võib anda näiteks siis, kui karu jätkab tõrjeaedadest ja peletusvahenditest hoolimata mesitarude lõhkumist või tuleb korduvalt asulasse tagasi ega karda inimesi. Luba võib järgneda ka juhtumitele, kus loom on põhjustanud ohuolukordi või tekitanud olulist kahju kariloomadele või põllumajandustoodangule.

Keskkonnaameti järgi antakse luba alles siis, kui konkreetset karu saab põhjendatult seostada probleemse käitumisega ning leebemad ennetusmeetmed ei vähenda edasist ohtu piisavalt. Kohtu määratud peatus tähendab, et selle kestel ei saa vaidlusega hõlmatud lubade alusel küttimist jätkata, kuid ohuteadetest tuleb endiselt ametiasutustele teada anda.

Eestis peatati nuhtluskarude küttimine 15 päevaks

Keskkonnaamet on 2026. aasta sügisel andnud korraldused 30 probleemse karu küttimiseks. Jahimehed on nende alusel küttinud üheksa looma. Eestis elab ameti hinnangul ligikaudu 1100 pruunkaru ning populatsioon on olnud kasvutrendis alates 2013. aastast.

Keskkonnaamet taotleb lubade kehtivuse jätkumist

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra peab erilubade andmist põhjendatuks olukordades, kus karu on muutunud inimesele ohtlikuks. Tema sõnul peab probleemselt käituvaid loomi olema võimalik küttida enne, kui oht päädib raskete tagajärgedega.

Vakra rõhutas, et amet kasutab küttimise kõrval ka teisi abinõusid: toetab ennetusmeetmete rakendamist, teeb teavitustööd, kogub tõendeid ning suhtleb kohalike kogukondade ja jahimeestega. Keskkonnaameti seisukoht on, et ohtlikult käituva üksiku looma eemaldamine võib olla vajalik inimeste kaitsmiseks, samal ajal kui karupopulatsiooni kui terviku hea seisundit jätkuvalt hoitakse.

Eestis peatati nuhtluskarude küttimine 15 päevaks

Ameti järgmine kinnitatud samm on kaebusele vastuvaidlemine ja küttimislubade kehtivuse jätkumise taotlemine. Kuni kohtumenetluse kohta uut teavet ei avaldata, tuleb lähtuda kohtu määratud 15-päevasest peatamisest.

Ohuolukorrast teatamine peatuse ajal

Karu või muu suurkiskja nägemisest inimasulas palub Keskkonnaamet teatada riigiinfo telefonil 1247. Sealt saab esmast nõu ning vajaduse korral edastatakse teade Keskkonnaametile.

Karuga kohtudes tuleb hoida vahemaad, vältida järske liigutusi ja rääkida vaikselt. Kui loom on inimest märganud, soovitab amet vältida otsest silmsidet, jälgida karu liikumist ning taganeda aeglaselt, näoga looma poole.

Karupoega märgates tuleb eemalduda samas suunas, kust tuldi, sest kaitsev emakaru on tavaliselt läheduses. Kui metsloom ohustab vahetult inimesi või liiklust, tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Source: Estonian Environmental Board News

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Hioola toimetus

Hioola toimetus

Hioola toimetus vastutab Hioola avaldatud sisu toimetamise, allikate kontrolli ja avaliku huviga info selge esitamise eest.

Veel lugusid