Estonia teater avati pärast sõjapurustusi taas 1947. aastal

Tallinna vanalinna munakivitänav ja ajaloolised hooned Püha Olavi kiriku torniga taustal.

Tallinna Estonia teatrimaja taasavati 21. oktoobril 1947, kolm aastat pärast seda, kui 1944. aasta märtsipommitamine oli hoone hävitanud. Kuupäeva on lihtne segi ajada 1939. aastaga, kuid taasavamine toimus pärast sõda: hoone oli avatud algselt 1913. aastal ning taastati seejärel uuesti teatriks ja kontserdipaigaks.

1913. aasta avamine sidus Estonia seltsi oma teatrimajaga

Estonia teatrimaja avati Tallinnas 1913. aastal. Selle rajamise taga oli Estonia selts, mille tegevus kuulus Eesti rahvusliku kultuurielu kujunemisse ajal, mil eestikeelne seltsielu, muusika ja teater aitasid luua ühist avalikku ruumi.

Teatrimaja tähendus ulatus etendustest kaugemale. Oma hoone andis seltsi kultuuritööle nähtava ja püsiva koha pealinnas ning ühendas ühe katuse all teatri ja muusikaelu. Estonia arengut käsitleb Rahvusooper Estonia oma ajalooülevaates; Eesti Rahva Muuseum talletab laiemat Eesti kultuurilugu ning aitab mõista, miks seltsid ja nende ettevõtmised olid rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel olulised.

  1. aasta avamine oli seega esimene oluline verstapost: kultuuriline algatus sai Tallinnas kindla aadressi ja hoone, millest kujunes osa linna avalikust elust. See algus aitab mõista ka hilisemat taastamist — sõjas ei hävinud ainult teatriruumid, vaid oluline osa Eesti kultuurielu taristust.

1944. aasta märtsipommitamine hävitas teatrimaja

  1. aasta märtsipommitamine purustas Estonia teatrimaja. Sõjaaegne häving katkestas hoone tavapärase kasutuse ning muutis selle taastamise pärast sõda nii ehituslikuks kui ka kultuuriliseks ülesandeks.

Teatrimaja kahjustumine kuulus Tallinna suuremate sõjapurustuste hulka. Hoone taastamine tähendas seetõttu enamat kui saali ja lavaruumi ülesehitamist: taastada tuli paik, mis oli seotud Estonia seltsi, teatri ja kontserdieluga ning millel oli pealinna kultuuriruumis pika aja jooksul kujunenud roll.

Sündmuste järjekord on oluline. Estonia avati esimest korda 1913. aastal, hävis 1944. aasta märtsipommitamises ning avati taastatuna uuesti 1947. aastal. Seega ei saa 21. oktoobri taasavamist paigutada 1939. aastasse — see kuupäev eelneb nii pommitamisele kui ka sõjajärgsele taastamisele.

Estonia teater avati pärast sõjapurustusi taas 1947. aastal

21. oktoobril 1947 avati taastatud Estonia taas

Rahvusooper Estonia ajalooülevaate järgi avati taastatud teatrimaja taas 21. oktoobril 1947. See oli teine avamine: 1913. aasta avamine alustas maja kasutuslugu, 1947. aasta taasavamine tähistas selle tagasipöördumist Tallinna kultuurielu pärast sõjas hävimist.

Taastamine tõi hoone uuesti teatrile ja muusikale kasutusse. Estonia lugu näitab, kuidas üks Tallinna maja kandis endas mitut ajakihti: Estonia seltsi kultuurilist tegevust, sõja hävitavat mõju linnale ning sõjajärgset ülesehitust. Hoone taasavamine oli selle arenguahela konkreetne kuupäev, mitte 1939. aasta sündmus.

Rahvusooper Estonia ametlik ajalookäsitlus annab teatrimaja avamise, hävimise ja taastamise sündmustele teatri enda vaate. Eesti Rahva Muuseumi kogud ja väljaanded pakuvad laiemat kultuuriloolist konteksti; konkreetse 21. oktoobri kuupäeva puhul on keskne siiski Estonia enda ajalooülevaade.

Estonia teatrimaja kolm ajamärki

  • 1913 — Tallinnas avati Estonia teatrimaja.
  • 1944 — märtsipommitamine hävitas hoone.
  • 21. oktoober 1947 — taastatud teatrimaja avati taas.

Järgmine kontrollitav verstapost Estonia hoone loos on 1947. aasta taasavamine ise: see seob sõjaeelse teatrimaja alguse sõjajärgse taastamisega ning kinnitab, miks 21. oktoobrit seostatakse aastaga 1947, mitte 1939.

Source: Rahvusooper Estonia

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus vastutab Hioola portaali ajalooliste ülevaadete, faktipõhiste artiklite ja põnevate kultuurilooliste lugude kureerimise eest. Meie meeskond kontrollib hoolikalt allikaid, et tagada esitatud teabe täpsus ja objektiivsus. Oleme pühendunud mineviku sündmuste analüüsimisele viisil, mis on lugejale kaasahaarav, hariv ja usaldusväärne, järgides kõrgeid toimetuslikke standardeid igas avaldatud tekstis

Veel lugusid