Kas koerte ketikeeld jõustub Eestis 1. jaanuaril 2027?

Hioola elustiili toimetus 2026-09-20 09:59 5 min lugemist

Pruun koer seisab lumisel Jussi matkarajal männimetsa taustal Eestis.

Riigikogu menetluses oleva loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu järgi keelataks koerte püsiv ketis pidamine Eestis 1. jaanuarist 2027. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ja kavandatud jõustumiskuupäev on sama, kuid tegemist ei ole veel kehtiva õigusega. Koeraomanike jaoks sõltub tulemus sellest, millisel kujul eelnõu menetlus lõpeb ja kas jõustumiskuupäev jääb muutmata.

Mida 1. jaanuari 2027 küsimus tähendab?

Prognoosiküsimus: kas koerte püsiva ketis pidamise keeld jõustub Eestis 1. jaanuaril 2027?
JAH: seadus võetakse vastu ning keeld jõustub nimetatud kuupäeval.
EI: seadus ei jõustu sel kuupäeval või muudetakse jõustumise aega.
Tähtaeg: vastust hinnatakse avaliku õigusakti ja Riigi Teatajas avaldatud jõustumisandmete põhjal.

Riigikogu eelnõu tutvustuse kohaselt on muudatuse eesmärk lõpetada koerte püsiv ketis pidamine alates 2027. aasta algusest. See kirjeldab kavandatavat muudatust, mitte olukorda, mis juba kehtib. Seetõttu ei tähenda eelnõu esimese lugemise lõpetamine veel seda, et kõik koerad tuleb praegu ketist vabastada või et uus keeld on juba jõustunud.

Küsimuse keskmes ei ole üksnes see, kas eelnõu menetlus jätkub, vaid milline on lõplik õiguslik tulemus. Kuupäeva 1. jaanuar 2027 saab pidada kinnitatud tulemuseks ainult siis, kui vastu võetud seadus näeb sellel kuupäeval ette koerte püsiva ketis pidamise keelu jõustumise.

Eelnõu menetlus on pooleli, kuigi esimene lugemine on lõpetatud

Esimese lugemise lõpetamine näitab, et Riigikogu on eelnõu menetlemisega edasi liikunud. See ei ole siiski sama mis seaduse lõplik vastuvõtmine. Enne jõustumist võivad järgneda järgmised menetlusetapid, muudatusettepanekud ja lõplik otsus seaduse vastuvõtmise kohta.

Samuti võib menetluse käigus muutuda seaduse sõnastus, rakendamise kord või jõustumise kuupäev. Just seepärast tuleb 1. jaanuari 2027 käsitleda praegu kavandatud tähtajana. Prognoosi vastus saab olla JAH ainult juhul, kui lõplik õiguslik tulemus vastab sellele kuupäevale.

Maaelukomisjonil ja Riigikogul on menetluses oluline roll. Lõplikult määravad olukorra vastu võetud seaduse tekst, selle avaldamine ning jõustumissäte. Üksnes eelnõu tutvustus või poliitiline toetus ei muuda kavandatavat keeldu iseenesest kehtivaks.

Kuidas võib muudatus koeraomanikke mõjutada?

Kui keeld jõustub kavandatud ajal, peavad koeraomanikud üle vaatama senise pidamiskorralduse. Eriti puudutab see olukordi, kus koera hoitakse püsivalt ketis ning ketti kasutatakse looma peamise või alalise pidamisviisina.

Praktiline mõju sõltub lõplikust seadusetekstist ja rakendussätetest. Omanikul võib olla vaja korraldada koerale sobiv tarastatud ala, parandada olemasolevat aedikut või muuta looma liikumis- ja puhkekohta. Vajalikud lahendused ei pruugi olla kõigil juhtudel ühesugused, sest koera suurus, kasutusotstarve, elukoht ja senine pidamisviis võivad erineda.

Oluline on eristada püsivat ketis pidamist ajutisest olukorrast, kus koer on lühiajaliselt rihma või ketiga seotud näiteks ohutuse, hoolduse või muu konkreetse toimingu ajal. Millised juhtumid on lubatud ja millistel tingimustel, peab selgelt sätestama lõplik seadus ning selle rakendamise praktika. Praeguse eelnõu põhjal ei saa kõiki ketiga seotud olukordi automaatselt ühetaoliselt käsitleda.

Koeraomanik ei peaks kavandatavat muudatust ootama viimase hetkeni. Mõistlik on juba praegu hinnata, kas olemasolev aedik on turvaline, piisava suurusega ja loomale sobiva varjualusega. Samuti tasub jälgida Riigikogu menetlust ning hiljem Riigi Teatajas avaldatud lõplikku õigusakti. Nii saab eristada praegu kehtivaid kohustusi neist nõuetest, mis võivad jõustuda hiljem.

Üleminekusäte võib lubada mõnel juhul jätkata kuni 2032. aastani

Eelnõu puhul on oluline ka kavandatav üleminekusäte. Selle järgi võivad teatud senised koerte ketis pidamise juhud jätkuda kuni 2032. aastani. See tähendab, et 2027. aasta alguses kavandatav üldine keeld ei pruugi kõigis olukordades rakenduda ühe hetkega samal viisil.

Üleminekusätte täpne tähendus sõltub sellest, milliseid juhtumeid seadus hõlmab ja millised tingimused nende jätkumisele seatakse. Praeguse info põhjal ei saa eeldada, et iga ketis peetav koer kuulub automaatselt erandi alla. Samuti ei saa eeldada, et 2032. aastani kehtiv üleminek muudab kõik senised pidamisviisid lubatuks.

Kas koerte ketikeeld jõustub Eestis 1. jaanuaril 2027?

Koeraomaniku jaoks on kõige olulisem vaadata lõplikku sõnastust kolmes osas:

milline pidamisviis keelatakse;
millised erandid või üleminekusätted kehtestatakse;
millal lõpeb konkreetse erandi kasutamise võimalus.

Kui üleminekusäte jääb seadusesse, võib mõnel omanikul olla rohkem aega pidamistingimuste muutmiseks. See ei tähenda siiski, et uute nõuete täitmise ettevalmistamine võiks täielikult edasi lükkuda. Ülemineku olemasolu ja selle kasutamise tingimused tuleb siduda konkreetse juhtumiga, mitte käsitleda seda üldise loana koera ketis pidada.

Mõju varjupaikadele ja loomade heaolule

Muudatus võib mõjutada ka varjupaiku ja kohalikke loomakaitseorganisatsioone. Kui osa omanikke ei saa või ei soovi senist pidamisviisi muuta, võib suureneda vajadus nõustamise, ajutise majutuse või uute kodude järele. Täpne mõju sõltub sellest, kui palju koeri muudatus tegelikult puudutab ja millised rakendusmeetmed seadusega kaasnevad.

Varjupaikade jaoks võib tekkida vajadus hinnata vastuvõtuvõimekust, hoiukohtade arvu ja koostööd omavalitsustega. Samal ajal võib selgem nõue parandada loomade heaolu, kui koertele tagatakse senisest rohkem liikumisvõimalusi, turvaline keskkond ja sobivam igapäevane hooldus.

Loomade heaolu seisukohast ei lahenda üksnes keti kasutamise piiramine kõiki probleeme. Tähtsad on ka toit, vesi, varjualune, veterinaarabi, liikumine ja sotsiaalne kontakt. Seaduse praktiline mõju sõltub seega nii keelust kui ka sellest, kuidas nõudeid kontrollitakse ja omanikele selgitatakse.

Mis võib enne jõustumist muutuda?

Praegune kindel fakt on see, et eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ning tutvustuses nimetatakse kavandatud jõustumiskuupäevana 1. jaanuari 2027. Ebakindel on see, kas Riigikogu võtab seaduse samal kujul vastu ja kas kuupäev jääb menetluse lõpuni muutmata.

Enne prognoosi tähtaja saabumist võivad muutuda näiteks:

keelu täpne sõnastus;
erandite ja üleminekusätte ulatus;
jõustumise kuupäev;
rakendamise või järelevalve kord.

Kõige olulisem järgmine kontrollpunkt on lõplikult vastu võetud seadus ja selle avaldatud jõustumissäte. Riigikogu eelnõuleht näitab menetluse seisu, kuid prognoosi lahendamisel tuleb kontrollida ka lõplikku õigusakti ning selle ametlikku avaldamist. See eristus on oluline, sest menetluses olev tekst võib lõpliku seaduseni muutuda.

Kuidas prognoos lõplikult lahendatakse?

Prognoos lahendatakse avalike ja kontrollitavate õiguslike faktide põhjal, mitte eelnõu hetkeseisu või avaliku arutelu järgi. Otsustavaks loetakse Riigi Teatajas või Riigikogu ametlikul eelnõulehel avaldatud lõplik teave.

Vastus on JAH ainult siis, kui koerte püsiva ketis pidamise keeld jõustub Eestis 1. jaanuaril 2027. Vastus on EI juhul, kui seadust selleks ajaks vastu ei võeta, keeld jõustub mõnel muul kuupäeval või jõustumist muudetakse.

Eelnõu praegune seis annab kavandatud kuupäevale selge aluse, kuid ei taga veel lõpptulemust. Koeraomanike jaoks on praegu kõige kasulikum jälgida menetluse edenemist, tutvuda lõplike üleminekusätetega ja hinnata aegsasti, kas senine pidamiskorraldus vajab muutmist.

Source: Riigikogu

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ametlik menetlusinfo

Loo keskmes olevad menetlusseis ja kavandatud jõustumiskuupäev pärinevad Riigikogu ametlikult eelnõulehelt.

Kontrollid