Kütusekulu enne tankimist: millal odavam tankla tasub ära?

Digitaalne kütuseautomaat näitab tankimisel kuluvat kogust ja liitrihinda tanklas.

Odavam liitrihind ei tähenda alati odavamat sõitu. Kui teise tanklasse jõudmiseks tuleb teha lisakilomeetreid, võib nende läbimiseks kuluv kütus hinnavõidu ära võtta. Võrdlemiseks on vaja kolme oma sõitu puudutavat arvu: auto tegelikku kütusekulu, läbitavat vahemaad ja vahetult enne tankimist kontrollitud liitrihinda.

Kuidas arvutada sõidu kütusekulu eurodes?

Sõidu ligikaudne kütusekulu on läbitud kilomeetrid ÷ 100 × kütusekulu liitrites 100 kilomeetri kohta × liitrihind. Kui auto kulutab 7 liitrit 100 kilomeetri kohta ja sõit on 40 kilomeetrit pikk, kulub arvestuslikult 2,8 liitrit. Näitliku hinnaga 1,70 eurot liitri eest maksaks selle sõidu kütus 4,76 eurot.

Näites kasutatud hind ei ole tänane tanklahind. Sisesta arvutusse hind, mida näed tankla hinnatablool või tankla enda ajakohases hinnateabes vahetult enne tankimist. Kontrolli ka, et võrdleksid sama kütuseliiki ning arvestaksid ainult soodustusega, mida saad tegelikult kasutada.

Auto näidikul kuvatav keskmine kütusekulu sobib esimeseks hinnanguks. Täpsema isikliku võrdluse saad, kui jagad mitme tankimise vahel ostetud liitrid samal ajal läbitud kilomeetritega ja korrutad tulemuse sajaga. Üks lühike sõit võib anda eksitava pildi, eriti kui mootor jõuab vaevu soojeneda.

Kahe tankla võrdlus: kas 12 lisakilomeetrit tasub ära?

Oletame, et kavandatud teekond on 40 kilomeetrit ja selle äärde jäävas tanklas A maksab kütus näitlikult 1,70 eurot liiter. Tanklasse B sõitmine pikendab kogu teekonda 12 kilomeetri võrra, kuid seal on näitlik liitrihind 1,65 eurot. Auto kulutab mõlemal marsruudil arvestuslikult 7 liitrit 100 kilomeetri kohta ning juht soovib osta 50 liitrit.

Tanklas A maksab 50 liitrit 85 eurot. Teekonna 40 kilomeetri kütusekulu on 2,8 × 1,70 = 4,76 eurot. Ostetud kütuse ja sõidul kulunud kütuse arvestuslik summa on 89,76 eurot.

Tanklas B maksab 50 liitrit 82,50 eurot. Pikemal, 52-kilomeetrisel teekonnal kulub arvestuslikult 3,64 liitrit, mille väärtus on 3,64 × 1,65 = 6,006 eurot. Summa on ümardatult 88,51 eurot. Selle näite eeldustel on tankla B umbes 1,25 eurot soodsam.

Ostetud kütuse hind ja teel kulunud kütuse väärtus on siin kaks võrdluse osa: sõidukulu ei tähenda, et sama kütuse eest tuleb kassas teist korda maksta. See näitab, kui palju kütust jääb pärast sõitu vähem alles. Arvutus eeldab ka, et mõlema marsruudi kütusekulu on sama. Kui kõrvalepõige toimub aeglases linnaliikluses, tasub kasutada selle lõigu kohta suuremat kulunäitajat.

Kui pika kõrvalepõike hinnavõit katab?

Kiireks otsuseks arvuta kõigepealt ostukoguse hinnavõit: ostetavad liitrid × liitrihindade vahe. Näites annab 50 liitrit ja viiesendine hinnavahe 2,50 euro suuruse võidu tankimisel. Järgmiseks arvuta kogu lisateekonna kütusekulu, lugedes sisse nii tanklasse sõidu kui ka tagasipöördumise kavandatud marsruudile.

Kütusekulu enne tankimist: millal odavam tankla tasub ära?

Kui võrdled ainult kõrvalepõike lisakulu, maksab 12 kilomeetrit kuluga 7 l/100 km ja hinnaga 1,65 €/l umbes 1,39 eurot. Hinnavõidust jääb siis alles ligikaudu 1,11 eurot. Eelmise jaotise täpsem kogu teekonna võrdlus annab 1,25 eurot, sest tankla B odavam liitrihind kehtib selles näites ka kavandatud 40 kilomeetri sõidukulu arvestuses. Vali üks võrdlusviis ja kasuta seda mõlema tankla puhul ühtemoodi.

Täpsema võrdluse jaoks kirjuta kummagi variandi kohta üles:

  • ostetav kogus liitrites × selle tankla kontrollitud liitrihind;
  • kogu teekonna kilomeetrid ÷ 100 × auto eeldatav kütusekulu × sama liitrihind;
  • kahe eelneva tulemuse summa.

Väiksema summaga variant on arvestusliku kütusekulu järgi soodsam. Kui hinnavahe on vaid mõnikümmend senti, võivad teeolud või tegelik kütusekulu tulemuse kergesti ümber pöörata.

Millised asjaolud muudavad tegelikku sõidukulu?

Tegelik kütusekulu sõltub autost ja sõidutingimustest. Linnasõit, ummikud, külm mootor, koorem, rehvirõhk ja sõidukiirus võivad viia kulu kõrgemaks kui auto pikaajaline keskmine. Ka eri marsruutide liiklus võib olla erinev. Kui kavandad sõitu tundmatusse tanklasse, kasuta arvutuses pigem oma auto sarnaste sõitude näitajat.

Mõtle läbi ka ostetav kogus. Viiesendine hinnavahe annab 20 liitri ostmisel ühe euro, 50 liitri ostmisel 2,50 eurot. Väiksema tankimise korral tasub sama hinnavõidu nimel teha lühem kõrvalepõige. Kui pead odavama tankla juurde sõitma eraldi, arvesta kogu edasi-tagasi teekonda, mitte ainult kaugust tanklani.

Kütusekulu valem ei mõõda sõidule kuluvat aega, parkimistasu ega auto kulumist. Väikese arvestusliku säästu korral võivad need olla otsuse jaoks määravad. Kui tankla jääb niigi sinu teele, on võrdlus lihtsam: lisakilomeetreid pole ning määravaks saavad sinu jaoks kehtiv liitrihind ja ostetav kogus.

Statistikaamet avaldab Eesti hindade kohta ametlikku statistikat ning Maksu- ja Tolliamet on ametlik maksuteabe allikas. Need aitavad mõista hindade üldist tausta, kuid ei asenda konkreetse tankla hetkehinna kontrollimist. Enne järgmist tankimist sisesta võrdlusse oma auto kütusekulu, plaanitav ostukogus, mõlema marsruudi pikkus ja vahetult kontrollitud hinnad.

Source: Statistikaamet

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Hioola majandustoimetus

Hioola majandustoimetus

Hioola majandustoimetus koondab kogenud ajakirjanikke, kes jälgivad Eesti ja maailma majanduse, rahanduse ning ettevõtluse olulisemaid arenguid. Vastutame faktipõhise ja erapooletu analüüsi eest, kontrollides hoolikalt kõiki allikaid. Meie eesmärk on pakkuda lugejatele selget ja usaldusväärset ülevaadet turusuundumustest, majanduspoliitikast ja finantsmaailma sündmustest, tagades kõrged toimetuslikud standardid igas avaldatud artiklis

Veel lugusid