Miks on Eesti iseseisvuspäev 24. veebruaril ja taasiseseisvumispäev 20. august
Autor: Hioola toimetus
24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. 20. augustil 1991 otsustati taastada Eesti riiklik iseseisvus. Need kuupäevad tähistavad sama riigi loo kaht eri hetke: selle sündi ning võimalust pärast aastakümneid kestnud Nõukogude võimu taas ise oma tulevikku määrata.
Vahe on oluline ka sõnastuses. Veebruarikuine tähtpäev viib tagasi Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni, augustikuine aga rõhutab, et 1991. aastal ei peetud end täiesti uueks riigiks. Iseseisvuse taastamine väljendab sidet 1918. aastal loodud vabariigiga.
1918. aasta veebruar: Eesti Vabariik kuulutati välja
Esimese maailmasõja lõpujärgus ja Vene impeeriumi lagunemise järel avanes eestlastel võimalus oma riik välja kuulutada. Selle keskne dokument oli „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”, millega anti teada iseseisvast ja demokraatlikust Eesti Vabariigist.
Manifest loeti avalikult ette Pärnus 23. veebruaril 1918. Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähtpäevaks kujunes 24. veebruar, mil iseseisvusmanifest tehti teatavaks ka Tallinnas. Seepärast võib ajalookäsitlustes kohata mõlemat veebruarikuupäeva: need viitavad väljakuulutamise sündmuste eri hetkedele, kuid riigi aastapäev on 24. veebruaril.
Väljakuulutamine ei tähendanud, et riigi püsimine oleks olnud kohe kindel. Järgnenud aastatel tuli Eestil oma iseseisvust kaitsta ja riigiasutused üles ehitada. Ometi on 24. veebruar riikluse lähtekoht: sel päeval tähistatav iseseisvuspäev osutab Eesti Vabariigi sünnile, mitte mõne hilisema valitsuse või poliitilise korra algusele.
1940–1991: miks räägitakse taastamisest?
- aastal kaotas Eesti Nõukogude Liidu okupatsiooni ja annekteerimise tõttu võimaluse tegutseda iseseisva riigina. Teise maailmasõja aegsed võimuvahetused ei toonud iseseisvust tagasi. Nõukogude võim kestis Eestis kuni 1991. aastani.
See katkestus selgitab sõna „taastamine”. Eesti riikluse käsitlus lähtub õiguslikust järjepidevusest: 1918. aastal loodud Eesti Vabariik ei muutunud tagantjärele olematuks seetõttu, et ta ei saanud okupatsiooni ajal oma võimu teostada. 1991. aastal taotleti selle riigi iseseisva tegutsemise taastamist.

Kahe kuupäeva tähendust aitab jälgida lühike ajajoon:
- 23.–24. veebruar 1918: iseseisvusmanifest tehakse avalikuks; Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähtpäevaks kujuneb 24. veebruar.
- 1940: Eesti langeb Nõukogude okupatsiooni alla ja kaotab tegeliku iseseisvuse.
- 20. august 1991: Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võtab vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse kohta, kinnitades iseseisvuse taastamist.
Ajajoon näitab, miks 20. august ei asenda 24. veebruari. Augustis 1991 muutus otsustavalt Eesti võimalus taas iseseisvalt riiki juhtida. Veebruar 1918 jäi selle riigi alguseks.
20. august 1991: otsus ajaloolisel murdehetkel
- aasta augustis nõrgenes Nõukogude Liidu keskvõim järsult. Eestis oli iseseisvuse taastamise nimel tegutsetud juba aastaid ning augustikuised sündmused muutsid otsustamise eriti kiireloomuliseks. 20. augustil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, millega kinnitati Eesti riiklik iseseisvus. Laiemat tausta annab 20. augusti sündmuste kolme päeva ajajoon.
Selle kuupäeva tähendus ei piirdu ühe päeva poliitilise otsusega. Taasiseseisvumispäev meenutab ka pikemat teed, mille jooksul inimesed hoidsid alles eesti keele, kultuuri ja ettekujutuse oma riigist ning nõudsid võimalust ise otsustada. Samas on tähtis eristada seda pikemat protsessi konkreetsest kuupäevast: 20. august tähistab 1991. aasta otsust.
Väljend „Eesti sai 1991. aastal iseseisvaks” on argikeeles mõistetav, kuid võib jätta mulje, nagu poleks varasemat Eesti Vabariiki olnud. „Eesti taastas iseseisvuse” annab täpsemalt edasi seose 1918. aasta väljakuulutamise ja 1991. aasta otsuse vahel.
Mida tähistavad need päevad praegu?
- veebruaril meenutatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist ja tähistatakse riigi aastapäeva. 20. augustil meenutatakse iseseisvuse taastamist. Mõlemad on tähtsad riiklikud tähtpäevad, kuid nende ajalooline lähtepunkt on erinev: ühel juhul riigi sünd, teisel juhul selle iseseisva tegevuse taastamine.
See eristus aitab mõista ka seda, miks Eesti vanust arvestatakse 1918. aastast. Kui riigi alguseks võetaks 1991. aasta, jääks varju nii sõjaeelne Eesti Vabariik kui ka arusaam riikluse järjepidevusest. Kaks tähtpäeva võimaldavad meeles pidada mõlemat: algust ja taastumist.
Riigipühade õiguslikke nimetusi saab kontrollida Eesti õigusaktide ametlikus avaldamiskeskkonnas Riigi Teatajas. Järgmine neist kahest kalendris saabuv tähtpäev on 24. veebruaril 2027, mil möödub 109 aastat Eesti Vabariigi väljakuulutamisest.
Source: Riigi Teataja
Taust ja tegevused Artikli kohta
Allikas ja kontroll Ajalooline taust
Artikkel eristab Eesti Vabariigi väljakuulutamist ja iseseisvuse taastamist; riigipühade õiguslikud nimetused on kontrollitavad Riigi Teatajast.
- Eesti Vabariigi väljakuulutamise kuupäev on 24. veebruar 1918.
- Eesti riikliku iseseisvuse taastamise otsus tehti 20. augustil 1991.
- Riigipühade õiguslikud nimetused on leitavad Riigi Teatajast.
- Allikas
- Riigi Teataja
- Ulatus
- Eesti
- Uuendatud
- 2026-09-24 09:11
Allikas ja kontroll
Teata usaldusprobleemist
Saada signaal modereerimisele.
Kommentaarid