Riigikogu 68 häält otsustab presidendi valiku 10. oktoobriks

Hioola toimetus 2026-08-13 15:20 4 min lugemist

Riigikogu saal, kus toimuvad poliitilised otsused ja presidendi valimise hääletusprotseduurid.

Riigikogu saab 2026. aastal valida Eesti Vabariigi presidendi vaid siis, kui üks kandidaat kogub vähemalt 68 häält. Põhiseaduse järgi tähendab see kahekolmandikulist toetust kogu 101-liikmelisest parlamendist, mitte üksnes kohalviibijate enamust. Kui seda toetust ei sünni kuni kolme hääletusvooru järel, liigub otsus valimiskogusse. Selle prognoosi tähtaeg on 10. oktoober 2026, päev enne praeguse presidendiaja viieaastase tsükli lõppu.

Küsimus on, kas president valitakse Riigikogus enne valimiskogu kokkukutsumist.
JAH tähendab vähemalt 68 häält Riigikogus ühes esimesest kolmest voorust.
EI tähendab, et kolm Riigikogu hääletusvooru ei anna vajalikku tulemust ja kokku kutsutakse valimiskogu.
Lõpliku vastuse annab Riigikogu hääletustulemus või valimiskogu kokkukutsumise avalik teade.

Kas Riigikogu valib presidendi enne valimiskogu kokkukutsumist?

Prognoos puudutab üht selget põhiseaduslikku tulemust: kas Riigikogu suudab enne valimiskogu kokkukutsumist valida Eesti järgmise riigipea.

JAH laheneb siis, kui Riigikogu valib presidendi vähemalt 68 häälega esimeses, teises või kolmandas hääletusvoorus. Otsust kinnitab Riigikogu avalik hääletustulemus.

EI laheneb siis, kui ükski kandidaat ei kogu kolmes Riigikogu voorus 68 häält ning Riigikogu esimees kutsub põhiseaduses ette nähtud korras kokku valimiskogu. Sellisel juhul ei muuda hilisem valimiskogu tulemus enam selle küsimuse vastust.

Tähtaeg on 10. oktoober 2026. See seob küsimuse praeguse presidendiaja lõpuga, kuid otsustavaks jääb menetluslik sündmus: kas Riigikogu jõuab oma valikuni või läheb valimine järgmisse etappi.

Miks tähendab 68 häält palju enamat kui lihtsat enamust?

Riigikogus on 101 liiget. Lihtsa häälteenamuse loogika järgi võiks paljudes otsustes piisata sellest, et poolthääli on rohkem kui vastuhääli. Presidendi valimisel see ei kehti. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 nõuab vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust Riigikogu koosseisust.

Matemaatika on otsekohene: 101 liikmest kahe kolmandiku piir ületab 67 häält, seega peab kandidaat saama vähemalt 68 poolthäält. Ka puuduvad saadikud, erapooletud või kehtetud hääled võivad tulemust mõjutada, sest künnis ei vähene koos kohalolijate arvuga.

See teeb presidendivalimisest laia kokkuleppe testi. Valitsuskoalitsiooni häältest võib piisata paljude seaduste vastuvõtmiseks, kuid riigipea valimiseks ei pruugi neist piisata. Kandidaat vajab toetust, mis ulatub sageli üle tavapäraste erakondlike piiride.

Kohalolek ei alanda põhiseaduslikku nõuet

Kui istungil osaleb näiteks 90 saadikut, ei muutu vajalikuks tulemuseks 60 häält. Valituks osutumiseks on endiselt vaja 68 poolthäält. Seetõttu on hääletuspäeva distsipliin, kandidaatide vastuvõetavus ja fraktsioonide sisemine ühtsus sama olulised kui avalikud poliitilised kokkulepped.

Künnis annab ka opositsioonile ja väiksematele fraktsioonidele suurema kaalu. Isegi juhul, kui nad ei esita lõplikult valitavat kandidaati, võivad nende seisukohad määrata, kas Riigikogu tee jääb avatuks või liigub protsess valimiskogusse.

Kolm hääletusvooru määravad, kas Riigikogu tee jääb avatuks

Põhiseadus näeb enne valimiskogu võimalust ette kuni kolm Riigikogu hääletusvooru. Igas voorus on sisuline küsimus sama: kas mõni kandidaat kogub 68 häält.

Esimene voor mõõdab, kas erakondade läbirääkimised on toonud piisavalt laia kokkuleppe. Kui nõutud toetust ei ole, annab järgmine voor võimaluse hinnata, kas kandidaatide ring, erakondade positsioonid või hääletuskäitumine muutuvad.

Teine ja kolmas voor ei ole pelgalt formaalsed kordused. Need on ajaliselt piiratud võimalused koondada toetust kandidaadile, keda eri fraktsioonid peavad piisavalt sobivaks riiki esindama. Samal ajal võib iga ebaõnnestunud voor tugevdada arusaama, et lahendus tuleb otsida valimiskogust.

Riigikogu 68 häält otsustab presidendi valiku 10. oktoobriks

Kolme vooru piir paneb kõigile osalistele kindla raami. Riigikogus ei saa läbirääkimisi lõputult pikendada, sest põhiseadus määrab, mis juhtub siis, kui vajalikku enamust ei saavutata.

Valimiskogu võimalus kujundab läbirääkimisi juba enne esimest hääletust

Valimiskogu ei ole kõrvaltee, mis muutub oluliseks alles pärast Riigikogu ebaõnnestumist. Juba selle olemasolu muudab kandidaatide ja erakondade strateegiat.

Kui Riigikogus paistab 68 häält raskesti saavutatav, tuleb arvestada, et järgmises etapis osalevad lisaks parlamendiliikmetele kohalike omavalitsuste volikogude esindajad. See laiendab valijate ringi ning annab suurema tähenduse kandidaatide toetusele väljaspool Toompead.

Valimiskogu võimalus võib tekitada kaks vastandlikku survet. Ühelt poolt võib see innustada fraktsioone tegema Riigikogus kompromissi, sest otse parlamendis valitud president annaks tugeva märgi laiapõhjalisest kokkuleppest. Teisalt võib mõni osaline pidada valimiskogu endale soodsamaks, kui tal on tugevam toetus kohalike omavalitsuste tasandil.

Seetõttu ei saa üksnes avalike kandidaatide nimede või parteide kohtade arvu põhjal ennustada, kuhu protsess liigub. Määrav on see, kas vähemalt 68 saadikut on valmis samal hääletusel toetama sama inimest.

Valimiskogu ei tähenda põhiseaduslikku ummikseisu

Kui Riigikogu ei vali presidenti, ei jää riik ilma otsustusviisita. Põhiseadus suunab valimise valimiskogusse, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad. Valimiskogu valib presidendi häälteenamusega.

Kui valimiskogu esimeses voorus ei saa ükski kandidaat vajalikku enamust, toimub teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. See muudab valimiskogu menetluse teistsuguseks kui Riigikogu 68 hääle nõude, kuid ei muuda käesoleva prognoosi kriteeriumi: küsimus lõpeb EI-ga juba valimiskogu kokkukutsumisel.

Kindlad reeglid ja lahtised poliitilised valikud

Põhiseaduslik raamistik on ette teada. Riigi Teatajas avaldatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 sätestab, et Riigikogu valib presidendi vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega ning ebaõnnestumise järel valib presidendi valimiskogu. Põhiseaduse § 80 järgi valitakse president viieks aastaks.

Kindel on ka see, et praeguse presidendiaja tsükkel lõpeb 2026. aasta oktoobris. Alar Karis on Eesti Vabariigi president ning järgmise riigipea valimise menetlus peab andma tulemuse põhiseaduses ette nähtud viisil.

Lahtiseks jäävad aga kandidaadid, erakondade võimalikud kokkulepped, saadikute tegelik kohalolek ja valmisolek toetada ühist kandidaati. Ükski neist asjaoludest ei tulene automaatselt põhiseaduse tekstist ning neid ei saa enne ametlikke otsuseid käsitada kindla tulemusena.

Mida jälgida enne 10. oktoobrit 2026?

Lugeja jaoks on kõige olulisemad järgmised avalikud märgid:

kas erakonnad esitavad ühe laiapõhjalise kandidaadi või mitu konkureerivat nime;
kas fraktsioonide avalikud seisukohad viitavad vähemalt 68 hääle koondumisele;
millise tulemuse annab iga Riigikogu hääletusvoor;
kas pärast kolmandat vooru avaldatakse valimiskogu kokkukutsumise teade.

Riigikogu otsevalik oleks selge signaal, et 101-liikmeline parlament leidis riigipea küsimuses kahekolmandikulise ühisosa. Valimiskogusse liikumine näitaks vastupidist: Riigikogus jäi 68 hääle lävi saavutamata ning otsustusõigus laieneb kohalike omavalitsuste esindajatele. Lõpliku vastuse annavad Riigikogu hääletusprotokollid või, ebaõnnestumise korral, valimiskogu kokkukutsumine.

Source: Riigi Teataja

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Prognoosi lahendamise alus

Tulemus selgub Riigikogu ametliku hääletustulemuse või valimiskogu kokkukutsumise põhjal.

Kontrollid