Tallinnas algab küttehooaeg: korteri kontroll enne radiaatorite soojenemist
Kütte sisselülitamise aeg Tallinnas ei ole kõigis majades sama: kaugküttega majas otsustab selle tavaliselt korteriühistu või haldur, lähtudes ilmaoludest ja hoone vajadustest. Enne radiaatorite soojenemist tasub korteris üle vaadata ventiilid, võimalikud lekked ning ligipääs püstikutele, et vältida külma tuba ja suuremaid veekahjusid.
Tallinna linn käsitleb kaugkütet linna energia- ja keskkonnateabes. Korteriomanike ning ühistu õigusi ja kohustusi reguleerib Korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
Mida enne kütte sisselülitamist korteris kontrollida
- Keera termostaatventiilid läbi ja veendu, et need ei ole kinni kiilunud ega kahjustatud.
- Vaata üle radiaatori ühenduskohad, ventiilid ja põrand radiaatori all. Niiskus, tilkumine või roostejäljed tuleb kohe teatada.
- Ära kata termostaati paksu kardina, mööbli või radiaatorikattega. Vastasel juhul võib ruumi temperatuur olla ebatäpne.
- Kontrolli, et püstikute, radiaatorite ja sulgeventiilide juurde pääseb vajadusel hooldust tegema.
- Kui maja esindaja palub õhutamiseks või süsteemi kontrolliks korterisse pääsu, lepi aeg võimalikult kiiresti kokku.
- Hoia käepärast ühistu juhatuse, halduri ja avariiteenuse kontaktid.
Radiaatori õhutamine ei ole alati elaniku isetöö
Õhk radiaatoris võib põhjustada ebaühtlast soojust: radiaator on näiteks ülevalt jahe, kuigi küte töötab. Enne õhutamist tasub siiski uurida ühistult või haldurilt, kuidas see konkreetses majas korraldatud on. Mitmes majas tehakse õhutamist süsteemselt ning omavoliline tegutsemine võib häirida püstiku tööd või tekitada lekkeohu.
Kui korter jääb pärast kütte käivitamist jahedaks, märgi üles, millised radiaatorid ei soojene ja kas probleem on kõigis tubades. See aitab halduril rikke põhjust kiiremini selgitada.
Kes vastutab kütte käivitamise ja korteri korrasoleku eest
Kaugküttega majas ei saa üksik korteriomanik üldjuhul kogu hoone kütet iseseisvalt sisse lülitada. Kütteperioodi alguse, süsteemi töö ja ühiste osade hoolduse korraldamine on tavaliselt korteriühistu või halduri ülesanne.

Korteriomaniku ja üürniku praktiline roll on hoida korterisse vajalik ligipääs, anda probleemidest kiiresti teada ning kasutada radiaatoreid sihipäraselt. Üürnikul tasub teavitada esmalt üürileandjat ning kiire lekke või avarii korral ka maja kontaktisikut.
Kuhu lekkest või külmast radiaatorist teatada
Tilkuva ühenduse, kuuma vee lõhna, märja põranda või tugeva veesurve languse kahtluse korral võta ühendust ühistu halduri või avariiteenusega kohe. Võimalusel tee kahjustusest foto ning kirjelda, millises ruumis ja millal probleem algas.
Kui radiaator ei lähe pärast maja kütte käivitamist soojaks, saada haldurile lühike teade koos korteri numbri, ruumi ja probleemi kirjeldusega. Kütte alguskuupäeva ning maja töid tasub jälgida ühistu teadetest, sest need sõltuvad hoonest ja ilmast, mitte ühest Tallinna-ülesest kuupäevast.
Source: Tallinna linn
Taust ja tegevused Artikli kohta
Allikas ja kontroll Allikad ja taust
Kaugkütte tausta selgitab Tallinna linn ning korteriühistu ja korteriomanike kohustusi reguleerib Korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
- Kontrolli ühistu teadetest oma maja kütte käivitamise aega.
- Hoia alles halduri ja avariiteenuse kontaktid.
- Teata lekkest või mittesoojenevast radiaatorist viivitamata.
- Allikas
- Tallinna linn
- Ulatus
- Tallinn
- Uuendatud
- 2026-09-14 12:11
Allikas ja kontroll
Teata usaldusprobleemist
Saada signaal modereerimisele.
Kommentaarid