13. oktoober Eesti ajaloos: kuupäeva kontrollimine arhiivides

Avatud märkmik kivil looduses tähistamas ajaloo uurimist ja kirjalikke mälestusi Eestis.
  1. oktoobri sidumiseks Eesti ajalooga ei piisa sellest, et mõni inimene on sündinud või mõni sündmus toimunud samal kuupäeval. Selleks tuleb leida algallikas, kus kuupäev ja selle tähendus on selgelt kirjas. Eesti Rahvusraamatukogu DIGAR, Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv ja muuseumide digikogud pakuvad kohti otsingu alustamiseks, kuid siin kasutatud lähteandmed ei nimeta ühtki 13. oktoobriga otseselt seotud Eesti sündmust ega kultuuritegelast. Seetõttu on õigem võtta seda kuupäeva arhiiviotsingu lähtepunktina, mitte kinnitatud ajaloolise tähtpäevana.

Alusta DIGARist ja teistest digikogudest

DIGARist saab otsida digiteeritud Eesti väljaandeid ja muid kogusid. Kuupäevapõhise loo leidmiseks tasub proovida kuupäeva eri kirjapilte, näiteks „13. oktoober” ja „13. oktoobril”, ning lisada otsingusse aastaarv, inimese nimi või kohanimi, kui need on teada. Otsingutulemus on vihje, mitte veel tõend: kontrollida tuleb, mida dokument ise kuupäeva kohta ütleb.

Ka Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv ja muuseumide digikogud võivad aidata leida saateid, fotosid või esemete ja dokumentide kirjeldusi. Kogude otsinguvõimalused ja kirje üksikasjad võivad erineda, seega tasub avada konkreetne leid ja vaadata selle juures esitatud kirjeldust ning päritolu. Lähteandmed ei anna ühegi konkreetse otsingutulemuse linki ega kirjet, mistõttu ei saa nende põhjal nimetada 13. oktoobriga seotud algmaterjali.

Milline kuupäevaseos on piisavalt kindel?

Tugev seos tekib siis, kui algmaterjal näitab nii kuupäeva kui ka seda, mille kohta kuupäev käib. Ajalehes võib sündmuse aega kirjeldada uudise tekst; arhiividokumendis võib kuupäev olla dokumendi päises või sisus. Sünni- või surmakuupäeva puhul peab allikas kinnitama just seda eluloolist fakti, mitte üksnes inimest mainima.

Eristada tuleb sündmuse kuupäeva ja allika ilmumiskuupäeva. 13. oktoobri ajalehenumber võib kajastada varem toimunud sündmust, samas kui hilisem mälestusartikkel võib kirjeldada aastaid varasemat juhtumit. Seetõttu ei tõenda ajalehe kuupäev iseenesest, et kirjeldatud sündmus toimus samal päeval. Kui tekstist ei selgu, kas tegemist on sündmuse aja või avaldamise ajaga, tuleb väide jätta täpsustamata.

Mida algmaterjalist näha saab?

Ajalehe digikoopia võimaldab vaadata lisaks loetavale tekstile ka lehekülge ennast: pealkirja, rubriiki, kõrvalasuvaid uudiseid ja seda, millises kontekstis teadet avaldati. Need detailid aitavad mõista, kuidas sündmust omal ajal lugejale esitati, kuid ei asenda sündmuse kuupäeva kontrollimist.

Vanade trükiste masinloetud tekstis võib esineda vigu. Kui otsing leiab võimaliku vaste, kontrolli võimalusel skaneeritud lehekülge: kas nimi ja kuupäev on õigesti loetud ning kas artikkel ütleb tõesti seda, mida otsingutulemus lubab arvata? Fotode ja dokumentide puhul vaata, kas dateering on originaalil, lisatud hiljem kataloogikirjes või tuletatud muudest andmetest. Need allikakihid ei anna kuupäeva kohta sama kindlust. Kui kirjes on ainult ligikaudne aasta või ajavahemik, ei saa seda esitada täpse päevana.

13. oktoober Eesti ajaloos: kuupäeva kontrollimine arhiivides

Väike teade võib avada kohaliku ajaloo

Kui 13. oktoobriga seotud algmaterjal leitakse, ei pea see olema suur poliitiline või kultuurisündmus. Kuulutus, koosolekuteade või lühike kohalik uudis võib näidata, milliseid teenuseid, kultuurisündmusi või avalikke arutelusid inimesed konkreetses paigas kohtasid. Fotol kujutatud tänav, hoone või ametiasutus võib aidata paigutada kirjaliku teate kohalikku keskkonda.

Üks dokument ei pruugi kogu lugu avada. Teine samaaegne ajalehenumber, arhiividokument või muuseumikogu kirje võib aidata kontrollida nime, kohta või sündmuse tähendust. Nii saab kuupäevast viis uurida kohalikku elu ja seda, kuidas inimesed oma ümbruses toimuvast teada said. Selline järeldus peab siiski toetuma leitud materjalile; siin esitatud lähteandmed konkreetset dokumenti ei kirjelda.

Kuidas tulemust ettevaatlikult esitada?

Enne kuupäeva sidumist konkreetse sündmusega kontrolli kolme asja:

  • Kas algallikas ütleb selgelt, mis toimus ja millal?
  • Kas 13. oktoober on sündmuse kuupäev, mitte ajalehe ilmumise või hilisema kirjelduse päev?
  • Kas mõni teine allikas aitab kinnitada nime, koha või sündmuse tähendust?

Kui otsingust selgub ainult üldine elulooline seos või hilisem aastapäevakäsitlus, on täpsem rääkida oktoobri Eesti kultuuriloost laiemalt. Praegu nimetatud allikate põhjal ei saa kinnitada konkreetset Eesti ajaloo sündmust, mis oleks aset leidnud 13. oktoobril. Päevapõhise loo jaoks tuleb kõigepealt leida DIGARi väljaanne või konkreetne arhiivi- või muuseumidokument, mis seose otseselt kinnitab.

Source: Eesti Rahvusraamatukogu DIGAR

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus vastutab Hioola portaali ajalooliste ülevaadete, faktipõhiste artiklite ja põnevate kultuurilooliste lugude kureerimise eest. Meie meeskond kontrollib hoolikalt allikaid, et tagada esitatud teabe täpsus ja objektiivsus. Oleme pühendunud mineviku sündmuste analüüsimisele viisil, mis on lugejale kaasahaarav, hariv ja usaldusväärne, järgides kõrgeid toimetuslikke standardeid igas avaldatud tekstis

Veel lugusid