24. veebruar ja 20. august: kahe riigipüha tähendus

Hioola toimetus 2026-08-18 07:43 4 min lugemist

Eesti lipp lehvimas Tallinna vanalinna Pikal tänaval ajaloolise Suure Rannavärava vahetus läheduses.

Autor: Hioola toimetus

Avaldatud 18. augustil 2026

Eestil on kaks iseseisvusega seotud riigipüha, sest need tähistavad omariikluse eri etappe. 24. veebruar 1918 märgib Eesti Vabariigi väljakuulutamist, 20. august 1991 aga riikliku iseseisvuse taastamist pärast aastakümneid kestnud okupatsiooni. Teisel juhul ei loodud täiesti uut riiki, vaid taastati Eesti Vabariigi võimalus oma võimu tegelikult teostada.

Riigiportaal Eesti.ee nimetab 24. veebruari iseseisvuspäevaks ja 20. augustit taasiseseisvumispäevaks. Kahe nimetuse erinevus väljendab Eesti ajalookäsitluse keskset põhimõtet: 1918. aastal rajatud vabariigi õiguslik olemasolu ei lõppenud 1940. aasta okupatsiooni ja annekteerimisega.

Kaks kuupäeva vastavad kahele eri küsimusele

veebruar vastab küsimusele, millal kuulutati välja iseseisev Eesti riik. See on Eesti Vabariigi sünnipäev, mis viib tagasi Esimese maailmasõja lõpuperioodi ja Vene impeeriumi lagunemise järel tekkinud võimaluseni rajada rahvusriik.
august vastab teisele küsimusele: millal sai Eesti pärast okupatsiooniperioodi taas iseseisva riigina tegutsema hakata? Selle päeva tähendus ei seisne varasema riigi asendamises, vaid omariikluse taastamises.

Lühidalt saab kahe püha erinevuse kokku võtta nii:

1. veebruar tähistab Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal.
1. august tähistab riikliku iseseisvuse taastamist 1991. aastal.
Aastatel 1940–1991 ei saanud Eesti oma territooriumil vabalt riigivõimu teostada.
Õigusliku järjepidevuse järgi jäi 1918. aastal loodud Eesti Vabariik siiski õiguslikult kestma.

Seetõttu ei ole 20. august teine riigi sünnipäev samas tähenduses nagu 24. veebruar. See on päev, mil okupatsiooni tõttu katkenud iseseisev riigikorraldus sai taastuda.

Ajajoon 1918. aasta väljakuulutamisest iseseisvuse taastamiseni

Eesti omariikluse lugu ei mahu ühte päeva ega ühe otsuse juurde. Mõlema riigipüha tähenduse mõistmiseks tuleb vaadata kogu ajaloolist järjestust.

24. veebruar 1918: Tallinnas kuulutati välja iseseisev ja demokraatlik Eesti Vabariik. Sellele järgnes võitlus riigi püsimajäämise ja rahvusvahelise tunnustamise eest.
1940: Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Järgnenud annekteerimine lõpetas Eesti iseseisvate riigiasutuste vaba tegevuse kodumaal.
1941–1944: Eesti oli Saksamaa okupatsiooni all.
1944: Nõukogude okupatsioon taastus. Paljud lääneriigid ei tunnustanud Eesti liitmist Nõukogude Liiduga õiguspäraseks.
1980. aastate lõpp: avalikud kodanikuliikumised, muinsuskaitse, keskkonnaprotestid, poliitilised ühendused ja suured rahvakogunemised avardasid võimalust nõuda otsustusõigust ning iseseisvust.
1988–1991: laulev revolutsioon kujunes laiemaks ühiskondlikuks ja poliitiliseks protsessiks. Selle hulka kuulusid rahumeelsed kogunemised, rahvuslike sümbolite tagasitulek, suveräänsusotsused ja demokraatliku esindatuse taastamine.
20. august 1991: Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse kohta, kinnitades Eesti Vabariigi taastamist.

Pärast otsust järgnesid kiiresti rahvusvahelise tunnustamise sammud ja Eesti naasmine iseseisva riigina rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Eesti.ee ajalooülevaade seob samuti vabariigi loomise, okupatsiooniperioodi ja iseseisvuse taastamise üheks terviklikuks looks.

24. veebruar ja 20. august: kahe riigipüha tähendus

Õiguslik järjepidevus seob 1918. ja 1991. aasta

Õiguslik järjepidevus tähendab, et riik võib õiguslikult edasi eksisteerida ka siis, kui ta ei saa okupatsiooni tõttu oma territooriumil võimu teostada. Eesti käsitluses ei muutnud 1940. aasta annekteerimine 1918. aastal loodud vabariiki õiguspäraselt olematuks.

Siin tuleb eristada riigi tegelikku võimukorraldust ja tema õiguslikku staatust. Okupatsiooni ajal kontrollisid Eesti territooriumi võõrvõimud, kuid Eesti riikluse järjepidevust kandsid edasi põhiseaduslikud põhimõtted, välisesindused, diplomaatiline tegevus ja anneksiooni mittetunnustamine mitme riigi poolt.

Seetõttu räägitakse 1991. aasta puhul iseseisvuse taastamisest, mitte Nõukogude Liidust täiesti uue riigi eraldumisest. Sõnastusel on sisuline kaal: Eesti ei pidanud 1940. aastal toimunud liitmist vabatahtlikuks ega õiguspäraseks.

Järjepidevuse põhimõte mõjutas ka taastatud riigi institutsioonide, kodakondsuse ja õiguskorra kujundamist. Kõiki praktilisi küsimusi ei saanud lahendada ühe otsusega, kuid lähtekohaks jäi 1918. aastal rajatud Eesti Vabariik.

Laulev revolutsioon oli ühiskondlik protsess, mitte üks õhtu

augusti otsus langetati kindlal kuupäeval, kuid selleni jõudmine kestis aastaid. Laulev revolutsioon ei tähendanud ainult laulupidusid või üht suurt rahvakogunemist. See hõlmas erinevate vaadetega liikumisi, poliitilisi otsuseid, avalikke arutelusid ja kodanike järjest julgemat osalemist.

Olulised olid nii rahvusliku kultuuri avalik taastulek kui ka sammud poliitilise enesemääramise suunas. 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioon, Balti kett 1989. aastal, valimised ja üleminekuaja institutsioonid lõid olukorra, kus iseseisvuse taastamine muutus poliitiliselt teostatavaks.

Ka 20. augusti otsust ei saa taandada ühe inimese tegevusele. Selle taga olid ühiskondlik surve, eri poliitiliste suundade kokkulepped, institutsioonide töö ning väga paljude inimeste panus Eestis ja väljaspool Eestit. Moskvas toimunud riigipöördekatse muutis olukorra kiireloomuliseks, kuid ei tekitanud iseseisvuspüüdlust üleöö.

Mida 20. august tänapäeval tähistab

Taasiseseisvumispäev tuletab meelde hetke, mil Eesti sai pärast pikka okupatsiooniperioodi taas oma riiklikke otsuseid vabalt ellu viia. See seob 1991. aasta otsuse varasemate kodanikuliikumiste, laulva revolutsiooni ja järjepideva omariikluse ideega.

veebruar ja 20. august ei konkureeri omavahel ega korda sama sündmust. Esimene tähistab vabariigi rajamist, teine selle iseseisva tegevuse taastamist. Ametlikus riigipühade loendis ongi need eraldi nimetuste ja ajaloolise tähendusega päevad.

Kahe püha koos tähistamine aitab näha Eesti riiki mitte ainult ühe väljakuulutamise või ühe hääletuse tulemusena, vaid põlvkondi ühendava õigusliku ja ühiskondliku protsessina. 24. veebruar jutustab riigi sünnist; 20. august sellest, kuidas sama riik sai pärast katkestust taas vabalt toimida.

Source: Eesti.ee

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ajalooline taust

Kuupäevade ja riigipühade tähendust on kontrollitud Eesti.ee ajalooülevaate ning ametliku pühade loendi järgi.

Kontrollid

24. veebruar on ametlikult iseseisvuspäev.
20. august on ametlikult taasiseseisvumispäev.
Ajalooline käsitlus seob vabariigi loomise, okupatsiooniperioodi ja iseseisvuse taastamise...
1991. aasta sündmusi käsitletakse Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisena.

Allikas