28. oktoober Eesti ajaloos: alusta pere- ja koduloost
- oktoober annab hea põhjuse uurida, mida arhiivid sinu pere või kodukoha kohta talletavad. Selle kuupäevaga seotud ajaloolist sündmust ei tasu aga välja mõelda: Rahvusarhiivi AIS aitab leida arhiivikirjeldusi ja digitaalarhiivis saab vaadata digiteeritud materjale. Alusta inimese või paiga nimest, lisa ligikaudne ajavahemik ning kontrolli enne järelduste tegemist, kas leitud dokument puudutab tõesti sinu otsitavat inimest või kohta.
Mida Rahvusarhiivi AIS ja digitaalarhiiv pakuvad?
Rahvusarhiivi infosüsteem AIS võimaldab otsida arhiivikirjeldusi. Kirjeldus aitab mõista, milliseid dokumente arhiivis hoitakse ja millisesse kogusse need kuuluvad. See ei tähenda tingimata, et dokumenti saab kohe veebis lugeda: kirje kirjeldus ja digiteeritud materjal on eri asjad.
Rahvusarhiivi digitaalarhiivis saab tutvuda digiteeritud arhiivimaterjalidega. Kui otsing viib digitaalse kujutiseni, saad selle sisu ise üle vaadata. Kui leiad ainult kirjelduse, annab see siiski lähtekoha edasiseks uurimiseks. Seega on otsingus kaks eri sammu: kõigepealt leida sobiv kirjeldus, seejärel kontrollida, kas selle juurde kuuluvat materjali saab veebis vaadata.
Perekonnalugu ei pruugi olla kirjas ühes valmis loos. Selle asemel võib uurija leida eri aegadel koostatud dokumente, mille tähendus selgub nende päritolu, aja ja asukoha kaudu. Kodukoha ajalugu avaneb samamoodi: inimese, talu, tänava või asutuse kohta käivad kirjeldused võivad aidata paika panna, mida järgmisena otsida.
Alusta nimest, kohast ja ajavahemikust
Otsingut tasub alustada ühe konkreetse küsimusega. Näiteks: millise paigaga oli vanaema seotud või millisesse ajavahemikku jääb teadaolev elukoht? Mida täpsem on lähtekoht, seda lihtsam on hinnata, kas otsingutulemus võib olla asjakohane. Kui tead vaid osa infost, alusta sellest ning lisa täpsustusi siis, kui leiad uusi pidepunkte.
Kasuta AIS-is otsingus neid pidepunkte:
- Inimese nimi: proovi teadaolevat nimekuju ning arvesta, et nimi võib eri dokumentides olla kirjutatud erinevalt.
- Koht: lisa küla, vald, linn või muu teadaolev paiganimi. Kohanimed võivad aja jooksul muutuda, seega kasuta esmalt seda nimekuju, mida pere või dokumendid tunnevad.
- Ligikaudne ajavahemik: piira otsingut teadaoleva sünni-, elu- või sündmusajaga. Alguses võib vahemik olla lai; saad seda hiljem täpsustada.
Need on otsingut kitsendavad lähtepunktid, mitte garantii, et iga dokument on nime järgi leitav. Kui tulemus puudub, proovi teist kirjapilti, otsi ainult koha järgi või muuda ajavahemikku. Kui leiad sobiva arhiivikirjelduse, vaata, kas sellega seotud materjal on digitaalarhiivis kasutatav.
Sama nimega inimene ei pruugi olla sinu sugulane
Üks nimi võib kuuluda mitmele inimesele. Seetõttu ei piisa leitud kirjest, kus nimi lihtsalt kattub. Võrdle võimaluse korral vähemalt sünniaega, elukohta või muud dokumentides leiduvat tunnust ning hinda, kas andmed sobivad kokku sellega, mida pere kohta juba tead. Nime kokkulangevus on põhjus lähemalt uurida, mitte veel tõend suguluse kohta.

Kontrolli ka dokumendi päritolu: kes või milline asutus selle koostas, millal see loodi ja millise tegevuse käigus. Sama inimese kohta käivad kaks dokumenti võivad pärineda eri olukordadest ning rääkida eri asjadest. Kirjeldus aitab leida dokumendi konteksti; digiteeritud kujutise vaatamine annab võimaluse hinnata selle tegelikku sisu. Need kontrollid aitavad eristada, mida dokument ütleb, sellest, mida uurija selle põhjal järeldab.
Kui mõni detail ei klapi, ära suru leidu olemasolevasse perekonnaloosse. Märgi üles, mida dokument ütleb ja mis jääb ebaselgeks. Nii saad otsida täiendavaid kirjeldusi või võrrelda leidu mõne muu usaldusväärse peremälestuse või dokumendiga. Ka vastuolu on kasulik tähelepanek: see näitab, millist osa esialgsest oletusest tuleb veel kontrollida.
Kodukoha lugu algab väikesest küsimusest
Sama otsinguvõte sobib ka paiga uurimiseks. Vali konkreetne küla, tänav, talu või asutus, mis seostub sinu pere või kodukohaga, ning lisa sellele teadaolev ajavahemik. Seejärel vaata, milliseid arhiivikirjeldusi otsing pakub ja kas mõne kirje juures on digiteeritud materjal.
Üks kirjeldus võib suunata järgmise küsimuseni: kas otsitav inimene elas samas paigas või kas dokument puudutab kindlat asutust? Uus küsimus aitab otsingut muuta sihipärasemaks. Hoia märkmetes alles kasutatud nimekujud, kohad ja kuupäevad, et saaksid hiljem aru, millise otsinguga konkreetse tulemuseni jõudsid. Nii on lihtsam eristada omavahel sarnaseid otsinguid ja jätkata sealt, kus eelmine kord pooleli jäid.
Mida teha pärast otsingutulemust?
Alusta leitud kirje põhjalikust lugemisest. Pane tähele, mida kirjeldus dokumendi kohta ütleb, ning kontrolli seejärel digitaalarhiivist, kas materjal on veebis vaadatav. Kui see pole digiteeritud, annab AIS-i kirje ikkagi teavet, mille abil saad uurimist jätkata. Kirjuta üles, milline allikas leiti ja millised küsimused jäid lahtiseks.
- oktoober võib olla uurimise alguspunkt, mitte tõend ühe kindla sündmuse kohta. Järgmine kasulik kontroll on võrrelda leitud dokumendi aega, kohta ja päritolu ning veenduda, et need toetavad sinu oletust.
Source: Rahvusarhiiv
Taust ja tegevused Artikli kohta
Allikas ja kontroll Uurimisvõte
Juhend eristab arhiivikirjeldust digiteeritud dokumendist ning soovitab nime, koha, aja ja päritolu koos kontrollida.
- AIS-i abil saab otsida arhiivikirjeldusi.
- Digiteeritud materjale saab vaadata Rahvusarhiivi digitaalarhiivis.
- Sarnase nime puhul kontrolli aega, asukohta ja dokumendi päritolu.
- Allikas
- Rahvusarhiiv
- Ulatus
- Eesti
- Uuendatud
- 2026-10-28 07:55
Allikas ja kontroll
Teata usaldusprobleemist
Saada signaal modereerimisele.
Kommentaarid