EE-ALARM, sireen ja 112: mida iga signaali korral teha
EE-ALARMi teade, ohusireen ja hädaabinumber 112 täidavad eri ülesandeid. Hoiatuse saamisel tuleb esmalt lugeda või kuulata kogu juhist, vajaduse korral minna siseruumi ning jälgida ametlikke infokanaleid. 112-le tuleb helistada siis, kui elu, tervis, vara või keskkond on vahetus ohus.
Autor: Hioola toimetus. Teave kontrollitud 29. augustil 2026.
Neli kanalit annavad erineva tegevusjuhise
Ametlik ohuteavitus võib jõuda inimeseni telefoni, sireeni, meediakanali või sündmuskohal tegutseva asutuse kaudu. Üks kanal ei pruugi anda kohe kõiki üksikasju, mistõttu tuleb otsida jätkuinfot ja järgida just konkreetse olukorra kohta avaldatud korraldusi.
| Kanal | Mida teha |
|---|---|
| EE-ALARMi teade telefonis | Ava teade, loe see lõpuni ja täida selles antud juhiseid. Ära lähtu ainult pealkirjast või märguandest. |
| Ohusireen | Mine võimaluse korral kiiresti siseruumi, sulge uksed ja aknad ning otsi ametlikest kanalitest lisainfot. |
| ERR ja teised meediakanalid | Jälgi ametlikke teadaandeid, juhiseid ja nende täpsustusi. Kontrolli, millist piirkonda teade puudutab. |
| Asutuse kohapealne korraldus | Järgi politsei, päästjate või muu pädeva asutuse juhiseid, sealhulgas liikumispiiranguid või evakuatsioonikorraldust. |
Hoiatuse järel tegutse rahulikult ja täpselt
Ohuteade ei tähenda automaatselt, et kõik inimesed peavad käituma ühtemoodi. Juhis võib sõltuda asukohast ja olukorrast, seega ei tasu oletada ohu põhjust ega levitada kontrollimata infot.
Kui teates kästakse varjuda, mine siseruumi. Sulge uksed ja aknad ning lülita vajaduse korral välja ventilatsioon. Hoia telefon töökorras, jälgi kriis.ee ja ERR-i kanaleid ning vaata, kas algset teadet on täpsustatud.
Ära helista 112-le pelgalt selleks, et küsida, mida üldine hoiatus tähendab. Tarbetud kõned võivad koormata Häirekeskust ajal, mil keegi vajab kiiret abi.
Millal tuleb helistada hädaabinumbrile 112
Helista 112, kui sina või keegi teine vajab viivitamatut abi ning ohus on elu, tervis, vara või keskkond. Kõnes kirjelda võimalikult täpselt, mis juhtus ja kus abi vajatakse, ning vasta päästekorraldaja küsimustele.
Kui vahetut ohtu ei ole, otsi teavet ametlikest kanalitest. Üldise kriisiinfo ja käitumisjuhised koondab kriis.ee; hädaabinumbri kasutamist selgitab Häirekeskuse veebileht.
Kui telefon ohuteadet ei saanud
Ühe telefoni vaikimine ei tõenda, et ametlikku hoiatust pole väljastatud. Kontrolli seadme tarkvara ja võrguühendust ning taaskäivita telefon, kui see on turvaline. Küsi infot lähedastelt, kuid võrdle kuuldut ametlike teadetega.
Jätkuinfo saamiseks kasuta kriis.ee portaali ja ERR-i kanaleid. Kui märkad samal ajal vahetut ohtu või keegi vajab kiiret abi, helista 112.
Ametlikud juhised leiab kahest põhiallikast
Eesti Vabariigi kriisiinfo portaal kriis.ee koondab ohuteavituse ja kriisiolukorras tegutsemise juhised. Häirekeskus selgitab, millal ja kuidas hädaabinumbrile 112 helistada. Muutuvas olukorras tuleb lähtuda kõige uuemast ametlikust teatest.
Source: Eesti Vabariigi kriisiinfo
Taust ja tegevused Artikli kohta
Allikas ja kontroll Ametlikud allikad
Tegevusjuhised põhinevad Eesti ametlikul kriisiinfol ja Häirekeskuse hädaabinumbri kasutamise selgitusel.
- Kontrollitud kriis.ee ohuteavituse ja kriisikäitumise juhiseid.
- Kontrollitud Häirekeskuse selgitust hädaabinumbri 112 kasutamise kohta.
- Eristatud ohuteavituskanalid ja vahetu abivajadus.
- Allikas
- Eesti Vabariigi kriisiinfo
- Ulatus
- Eesti
- Uuendatud
- 2026-08-29 10:12
Allikas ja kontroll
Teata usaldusprobleemist
Saada signaal modereerimisele.
Kommentaarid