EES muudab Schengeni piiriületust: mõju Eestis elavatele peredele

Hioola toimetus 2026-08-17 13:33 2 min lugemist

Reisija hoiab käes passi ja lennupiletit lennujaama terminalis enne reisi.

Euroopa Liidu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem EES hakkab elektrooniliselt registreerima lühiajaliseks viibimiseks Schengeni välispiiri ületavaid kolmandate riikide kodanikke. Eesti ja teiste ELi riikide kodanikke süsteemis üldjuhul ei registreerita, kuid uus kord võib puudutada Eestis elavate perede ELi-väliseid liikmeid ning välismaalt saabuvaid külalisi.

Autor: Hioola toimetus. Avaldatud 17. augustil 2026. Koostatud Euroopa Liidu ametliku EES-i ülevaate põhjal.

Kelle piiriületus EES-is registreeritakse?

EES on mõeldud ELi-väliste riikide kodanikele, kes saabuvad süsteemi kasutavasse Euroopa riiki lühiajaliseks viibimiseks. See hõlmab nii viisakohustuslikke kui ka viisavabalt reisivaid inimesi. Lühiajaline viibimine tähendab üldjuhul kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Süsteem registreerib Schengeni välispiiril sisenemise, lahkumise või sisenemisest keeldumise. Schengeni riikide vahelisel sisepiiril tavapärast EES-i registreerimist ei toimu.

EES ei puuduta tavapäraselt:

Eesti ega teiste ELi riikide kodanikke;
pikaajalise viisa või kehtiva elamisloa alusel reisivaid inimesi;
ametlikus korras loetletud erandite alla kuuluvaid reisijaid.

Elamisloa, elamisõiguskaardi või muu eristaatuse korral tuleb täpne erand enne reisi ametlikult üle kontrollida.

Milliseid isiku- ja biomeetrilisi andmeid kogutakse?

Euroopa Liidu ametliku kirjelduse järgi salvestatakse EES-is reisidokumendi andmed, näokujutis ja sõrmejäljed. Nendega seotakse piiriületuse kuupäev ja koht ning vajaduse korral sisenemisest keeldumise andmed.

EES muudab Schengeni piiriületust: mõju Eestis elavatele peredele

Elektrooniline arvestus aitab kontrollida lubatud viibimisaja järgimist. EES ei ole viisa, elamisluba ega reisiluba ning see ei anna iseseisvat õigust Schengeni alale siseneda.

Esimene piiriületus võib võtta tavapärasest kauem

Esimesel EES-i kasutaval piiriületusel tuleb esitada pass ning anda süsteemi jaoks vajalikud biomeetrilised andmed. Registreerimine võib toimuda piirivalveametniku juures või iseteenindusseadmes, sõltuvalt piiripunkti korraldusest.

Protseduur võib võtta varasemast kauem, sest lisaks reisidokumendi kontrollile luuakse inimese EES-i kirje. Järgmistel reisidel saab piirivalve võrrelda reisijat juba talletatud andmetega, kuid tavapärased sisenemistingimused kehtivad endiselt.

Kolm näidet Eestis elava pere jaoks

Kui Eesti kodanikule tuleb külla USA passiga sugulane, kuulub külaline üldjuhul EES-i sihtrühma ka viisavaba reisi korral.

Kui ELi-välise riigi kodanikust pereliikmel on Eestis kehtiv elamisluba või elamisõiguskaart, võib ta kuuluda erandi alla. Piirile tuleb kaasa võtta nii pass kui ka staatust tõendav dokument.

Kui Eestis elav kolmanda riigi kodanik reisib pikaajalise viisa alusel, ei asenda EES seda viisat. Tema piiriületuse kord sõltub kasutatavast dokumendist ja ametlikest eranditest.

Kontrollnimekiri enne Schengeni välispiiri ületamist

Kontrolli passi kehtivust ja reisidokumendi andmete õigsust.
Võta kaasa kehtiv viisa, elamisluba või elamisõiguskaart, kui see on nõutav.
Hoia käepärast majutuse, reisi eesmärgi ja tagasisõiduga seotud dokumendid, mida võidakse piiril küsida.
Varu esimeseks biomeetriliseks registreerimiseks rohkem aega, kuid ära eelda kindlat ooteaega.
Vaata enne väljasõitu Euroopa Liidu ametlikult EES-i lehelt, millal süsteemi konkreetses piiripunktis rakendatakse ja millised erandid sinu olukorrale kehtivad.

Source: Euroopa Liit

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ametlik taust

Sihtrühma, kogutavate andmete ja piiriületuse korralduse kirjeldus tugineb Euroopa Liidu ametlikule teabele.

Kontrollid