Eesti president 2026: kas Riigikogu leiab 68 häält?

Hioola toimetus 2026-08-15 10:28 4 min lugemist

Modernne ärihoone ajaloolises Tallinna südalinnas, sümboliseerides Eesti poliitilist ja ühiskondlikku keskkonda.

aasta korralise presidendivalimise keskne mõõdetav küsimus on, kas vähemalt 68 Riigikogu liiget koondub ühe kandidaadi taha. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 lubab parlamendis kuni kolm hääletusvooru; kui presidenti ei valita, tuleb kokku kutsuda valimiskogu. Prognoos suletakse hiljemalt 1. oktoobril 2026, sest arvesse peab minema ametlik menetlustulemus, mitte hääletamise järel kujunenud arvamus või hilisem poliitiline kokkulepe.

Kuidas prognoos ametliku tulemuse põhjal laheneb?

Küsimus: kas president kuulutatakse valituks Riigikogu hääletusvoorus?
Tähtaeg: 1. oktoober 2026 või varasem ametlik tulemus.
JAH: kandidaat saab Riigikogus nõutava toetuse ja kuulutatakse valituks.
EI: Riigikogu esimees kutsub presidendi valimiseks kokku valimiskogu.
Otsustav teave: Riigikogu menetlus ning ametlik presidendivalimiste leht portaalis Valimised Eestis.

Küsimus ei ennusta, kes saab presidendiks. Hinnatakse ainult seda, kas põhiseaduslik menetlus jõuab valimiskoguni. Seetõttu ei muuda prognoosi lahendust kandidaadi populaarsus, erakondade avalikud eelistused ega ajakirjanduses kirjeldatud võimalikud koostöövariandid, kui neile ei järgne ametlikku valimistulemust.

Riigikogus otsustab 68 hääle piir

Riigikogus saab presidendikandidaadi üles seada vähemalt viiendik parlamendi koosseisust. 101-liikmelises Riigikogus tähendab see vähemalt 21 saadiku toetust kandidaadi esitamiseks. Ülesseadmine ei näita siiski veel, et samal kandidaadil oleks valituks osutumiseks vajalik häälteenamus.

President valitakse salajasel hääletamisel. Valituks osutumiseks peab kandidaat saama Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise enamuse ehk vähemalt 68 häält. Arvestatakse kogu koosseisu, mitte ainult saalis viibivaid või hääletamisel osalevaid liikmeid.

See muudab 68 hääle piiri poliitiliselt nõudlikuks. Üksnes suurima fraktsiooni toetusest tavaliselt ei piisa ning isegi mitme erakonna koostöö võib jääda alla põhiseadusliku künnise. Samal ajal ei saa avalikest toetusavaldustest automaatselt järeldada, kuidas iga saadik salajasel hääletusel käitub.

Kolm vooru ei ole ühesugused

Kui esimeses voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat toetust, toimub järgmisel päeval teine hääletusvoor ja kandidaate saab uuesti üles seada. Kui ka teises voorus presidenti ei valita, korraldatakse samal päeval kolmas voor kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel.

Ka kolmandas voorus kehtib 68 hääle nõue. Kahe kandidaadi allesjäämine ei tähenda seega, et üks neist osutub automaatselt valituks lihthäälteenamusega. Just see eristab Riigikogu vooru valimiskogu otsustavast etapist.

Millal muutub valimiskogu vältimatuks?

Kui Riigikogu ei vali presidenti kolmes hääletusvoorus, peab Riigikogu esimees kutsuma valimiskogu kokku ühe kuu jooksul. Prognoosi vastus muutub sel hetkel EI-ks, kui valimiskogu kokkukutsumine presidendi valimiseks on ametlikult välja kuulutatud.

Lahendamiseks ei pea ootama, kas valimiskogu suudab lõpuks presidendi valida. Samuti ei muudaks vastust olukord, kus valimiskogu ebaõnnestumise järel läheks valimisõigus põhiseaduses kirjeldatud korras tagasi Riigikogule. Prognoos küsib üksnes seda, kas 2026. aasta korralisel valimisel jõutakse valimiskogu kokkukutsumiseni.

Valimiskogu ei ole alaline institutsioon. See moodustatakse konkreetseks presidendivalimiseks ning sinna kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad. Iga omavalitsuse esindajate arv sõltub seaduses ette nähtud korrast, kuid iga volikogu valib vähemalt ühe esindaja.

Kuidas valimiskogus kandidaadid ja võitja selguvad?

Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaatidena parlamendi kolmandas hääletusvoorus osalenud kaks kandidaati. Lisaks võivad vähemalt 21 valimiskogu liiget esitada uue kandidaadi.

Valimiskogu esimeses voorus osutumiseks valituks peab kandidaat saama hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamuse. Kui keegi seda ei saavuta, toimub samal päeval teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Teises voorus valitakse president samuti osalenud liikmete häälteenamusega.

See tähendab, et valimiskogus erinevad Riigikogust nii valijate koosseis kui ka häälteenamuse arvutamise alus. Kohalike omavalitsuste esindajate lisandumine muudab ka poliitilist lähtekohta: parlamendis kujunenud toetus ei pruugi kanduda samas ulatuses valimiskogusse.

Eesti president 2026: kas Riigikogu leiab 68 häält?

Mis toetab JAH-stsenaariumi ja mis viitab EI-le?

JAH-stsenaarium muutub usutavamaks siis, kui üks ametlikult üles seatud kandidaat kogub enne esimest vooru avaliku toetuse erakondadelt või saadikurühmadelt, kellel on kokku vähemalt 68 kohta. Veel tugevam märk oleks nimeline ja ühemõtteline toetus piisavalt suurelt arvult Riigikogu liikmetelt.

Ka sel juhul jääb alles salajase hääletuse ebakindlus. Erakonna otsus kandidaati toetada ei võrdu õiguslikult iga fraktsiooniliikme antud häälega. Seetõttu saab JAH vastuse kinnitada ainult hääletustulemus ja presidendi valituks kuulutamine.

EI-stsenaariumile viitavad killustunud kandidaatide väli, konkureerivad erakondlikud eelistused ning olukord, kus ükski avalikult nähtav toetuskoalitsioon ei ulatu 68 saadikuni. Samuti on oluline, kas võimalikku ühist kandidaati toetatakse põhimõtteliselt või on erakonnad teinud ametliku otsuse.

Mitteametlikke kohtumisi, anonüümsetele allikatele tuginevaid väiteid ja läbirääkimiste kirjeldusi ei tule käsitleda kindla kokkuleppena. Need võivad näidata, milliseid lahendusi otsitakse, kuid ei tõenda ei kandidaadi ametlikku ülesseadmist ega vajalike häälte olemasolu.

Valimisviis mõjutab ka ametisse asumise ajakava

Riigikogus saavutatud tulemus võimaldab menetlusel lõppeda esimese, teise või kolmanda vooruga. Kui käivitub valimiskogu etapp, lisandub selle kokkukutsumiseks põhiseaduses ette nähtud kuni ühekuuline ajavahemik ning kohalike omavalitsuste esindajate valimise korraldamine.

See ei tähenda automaatselt põhiseaduslikku kriisi. Valimiskogu on tavapärase presidendivalimise menetluse osa, mille kasutamise võimalus on põhiseaduses ette nähtud. Ajagraafik muutub pikemaks ja osalejate ring laiemaks, kuid ametis oleva presidendi volituste lõpp ning uue presidendi ametisse astumine sõltuvad põhiseaduslikust korrast, mitte prognoosi tehnilisest tähtajast.

Kui valimiskogu ei suuda presidenti valida, läheb valimisõigus tagasi Riigikogule ja menetlus algab uuesti. Selle võimaluse tõttu tasub eristada kahte küsimust: kas valimiskogu kutsutakse kokku ning milline institutsioon lõpuks presidendi valib. Siinse prognoosi lahendamiseks loeb neist esimene.

Järgmised ametlikud sündmused, mida jälgida

Kõigepealt muutuvad oluliseks Riigikogu esimehe määratud valimispäevad ja kandidaatide ametlik registreerimine. Seejärel näitavad erakondade otsused ning avalikud toetusavaldused, kas mõnel kandidaadil on realistlik tee 68 hääleni.

Otsustavad tähised on:

ametlikult üles seatud kandidaatide nimekiri;
iga Riigikogu hääletusvooru protokollitud tulemus;
teise ja võimaliku kolmanda vooru toimumine;
presidendi valituks kuulutamine Riigikogus;
või Riigikogu esimehe otsus kutsuda kokku valimiskogu.

Valimised Eestis kirjeldab presidendi valimise etappe ning avaldab valimistega seotud ametlikku teavet. Kuni Riigikogu hääletustulemust või valimiskogu kokkukutsumist ei ole avaldatud, jääb prognoos lahtiseks.

Source: Riigi Teataja

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Prognoosi lahendamine

Prognoos lahendatakse Riigikogu ametliku hääletustulemuse või valimiskogu kokkukutsumise põhjal.

Kontrollid