Eesti president 2026: kas Riigikogu kogub 68 häält?

Hioola toimetus 2026-08-14 12:51 Uuendatud: 10:28 5 min lugemist

Riigikogu istungitesaali üldplaan, kus toimuvad presidendivalimised ja olulised riiklikud hääletused.

Autor: Hioola poliitikatoimetus
Seisuga 14. august 2026

Alar Karise viieaastane presidendiaeg on jõudnud viimasesse aastasse ning järgmise riigipea valimine algab Riigikogust. Presidendi valimiseks on vaja vähemalt 68 häält 101-st, mistõttu ei piisa tavalisest valitsuskoalitsiooni enamusest. Prognoos suletakse 15. augustil 2026: pärast seda määravad tulemuse parlamendivoorud ja nende kohta avaldatud ametlikud teated.

Kas otsus sünnib Riigikogus?

Küsimus: kas Eesti president valitakse 2026. aastal Riigikogu hääletusvoorudes?
Prognoos suletakse: 15. augustil 2026.
JAH: kandidaat saab ühes Riigikogu voorus vähemalt 68 häält.
EI: kolm parlamendivooru jäävad tulemuseta ja valimine liigub valimiskogule.
Tulemuse kinnitab: Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikogu ametlik teade.

Prognoos ei puuduta seda, kellest saab president. Lahendatav küsimus on kitsam: kas vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust jõuab ühe kandidaadi taha enne valimiskogu kokkukutsumist.

Miks nõuab presidendi valimine 68 häält?

Eesti põhiseaduse järgi valib presidendi Riigikogu salajasel hääletusel. Valituks saamiseks peab kandidaat koguma kahe kolmandiku parlamendi koosseisu toetuse. Kuna Riigikogus on 101 liiget, tähendab see vähemalt 68 poolthäält.

Lävendit arvestatakse kogu koosseisu, mitte üksnes hääletusel osalenud saadikute põhjal. Seetõttu ei aita kandidaati võidule see, kui osa liikmeid jätab hääletamata, puudub või annab kehtetu sedeli. Vajalik häälte arv jääb samaks.

Presidendikandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu toetust ehk 21 saadikut. Ülesseadmise lävend võimaldab kandidaadil hääletusele jõuda, kuid ei näita veel, et tal oleks valituks osutumiseks vajalik kokkulepe olemas.

Just 68 hääle nõue muudab erakondade koostöö otsustavaks. Isegi poliitiliselt tugev kandidaat võib läbi kukkuda, kui tema toetajad ei suuda kaasata piisavalt saadikuid väljastpoolt oma tavapärast koostööringi.

Riigikogus võib toimuda kuni kolm hääletusvooru

Vabariigi Valimiskomisjoni selgituse kohaselt algab presidendi valimine Riigikogus ning parlamendil on tulemuse saavutamiseks kuni kolm vooru.

Kui esimeses voorus ei saa ükski kandidaat 68 häält, korraldatakse järgmisel päeval teine voor. Selle eel saab kandidaate uuesti üles seada. See loob erakondadele võimaluse hinnata esimese vooru tulemust, vahetada kandidaati või koondada toetust inimese taha, kellel on laiem vastuvõetavus.

Kui ka teine voor tulemust ei anna, toimub samal päeval kolmas voor. Selles osalevad teises voorus enim hääli saanud kaks kandidaati. Ka kolmandas voorus kehtib vähemalt 68 hääle nõue.

Kolmas voor ei ole seega lihtne finaal, kus piisaks vastaskandidaadist suurema häältesaagi kogumisest. Kui näiteks üks kandidaat saab 60 ja teine 35 häält, pole presidenti valitud, kuigi esimene kandidaat juhib selgelt. Parlamenditee õnnestumiseks peab vähemalt üks kandidaat ületama põhiseadusliku lävendi.

JAH-tulemuse võimalik tee

JAH eeldab, et erakonnad ja sõltumatult otsustavad saadikud leiavad kandidaadi, kellele koguneb vähemalt 68 häält. Kokkulepe võib sündida enne esimest vooru või alles voorude vahel, kui hääletustulemused näitavad, millise kandidaadi ümber on võimalik suurem toetus koondada.

Sellise tulemuse kasuks räägiksid avalik erakondadeülene kokkulepe, mitme fraktsiooni selged toetusotsused ja kandidaat, kelle põhiseaduslik rollikäsitlus on vastuvõetav nii valitsus- kui opositsioonierakondadele.

EI-tulemuse võimalik tee

EI realiseerub siis, kui ühelegi kandidaadile ei kogune kolmes voorus 68 häält. Selle põhjuseks võivad olla killustunud eelistused, vastastikused vetod, hääletamise salajasusest tulenev ebakindlus või erakondade soov viia otsustamine laiemasse valimiskogusse.

Kõige olulisem varajane märk on matemaatika: kandidaadi avalikult teada olev toetus võib olla tugev, kuid 68-st selgelt väiksem. Kuna salajane hääletus jätab ruumi kõrvalekalleteks, ei taga isegi erakondade ametlikud otsused automaatselt samasugust lõpptulemust sedelitel.

Erakondade kokkulepe peab ületama valitsuse ja opositsiooni piiri

Presidendi valimine erineb tavalisest seaduse vastuvõtmisest. Seadusandlikuks otsuseks piisab sageli kohal olevate saadikute enamusest, kuid riigipea valimisel on lävend seotud kogu Riigikogu koosseisuga. See sunnib otsima laiemat kompromissi.

Eesti president 2026: kas Riigikogu kogub 68 häält?

Oluline pole üksnes kandidaatide erakondlik taust. Läbirääkimistel võivad määravaks saada arusaamad presidendi rollist, välis- ja julgeolekupoliitiline kogemus, valmisolek hoida amet erakondlikust päevapoliitikast eemal ning kandidaadi vastuvõetavus eri maailmavaadetega saadikutele.

Avalikud toetusavaldused aitavad hinnata kokkuleppe ulatust, kuid neid tuleb käsitleda ettevaatlikult. Hääletus on salajane ja ükski fraktsioon ei saa täielikult tõendada, kuidas iga liige sedeli täitis. Seetõttu saab kindel vastus sündida ainult ametlikust hääletustulemusest.

Praeguse valimiskorra põhjal on JAH täiesti võimalik, kuid see nõuab nähtavalt laiemat kokkulepet kui tavaline parlamendienamus. Kui sellist ühist kandidaati ei kujune, pole valimiskogu erandlik tõrge, vaid põhiseaduses ette nähtud järgmine etapp.

Valimiskogu lisab otsustajate hulka omavalitsused

Kui ka kolmas Riigikogu voor tulemust ei anna, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Sinna kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad.

Omavalitsuste kaasamine laiendab otsustajate ringi Tallinnast ja Toompeast väljapoole. Valimiskogus saavad esindatuse eri piirkonnad, kuid see ei muuda presidendivalimist rahvahääletuseks: inimesed ei vali presidenti otse ning omavalitsuste esindajad määravad volikogud.

Valimiskogu esimeses voorus võivad osaleda Riigikogu kolmandas voorus enim hääli saanud kandidaadid ning nõutava arvu valimiskogu liikmete esitatud kandidaadid. Kui keegi ei saa vajalikku enamust, toimub kahe edukama kandidaadi vahel uus voor.

Valimiskogusse jõudmine muudab kampaania loogikat. Kandidaadil tuleb arvestada suurema ja piirkondlikult mitmekesisema otsustajate ringiga. Samal ajal võib toetuse täpne prognoosimine muutuda keerulisemaks, sest omavalitsuste esindajate valikud ei pruugi kattuda üheselt üleriigiliste erakondade seisukohtadega.

Valimisviis muudab mandaadi poliitilist tähendust, mitte presidendi volitusi

Riigikogus valitud ja valimiskogus valitud presidendil on põhiseaduse järgi samad volitused ning sama ametiaeg. Valimisviis ei anna presidendile rohkem õigusi seadusi vetostada, valitsust juhtida või Riigikogu igapäevatöösse sekkuda.

Erineda võib poliitiline tõlgendus. Riigikogus vähemalt 68 häälega valitud president saab osutada väga laiale parlamentaarsele kokkuleppele. See võib lihtsustada ametiaja algust, sest valimistulemus näitab toetust üle tavapäraste koalitsiooni- ja opositsioonipiiride.

Valimiskogus valitud president võib omakorda rõhutada mandaadi piirkondlikku ulatust, sest otsuses osalesid ka kohalike omavalitsuste esindajad. Samas ei ole see otsene rahvamandaat ning presidendi põhiseaduslik roll jääb muutumatuks.

Alar Karis astus Vabariigi Presidendi Kantselei ametliku eluloo järgi ametisse 11. oktoobril 2021. Tema viieaastane ametiaeg määrab, miks järgmise presidendi valimine toimub 2026. aastal, kuid ei anna ette vastust, millises valimisetapis otsus sünnib.

Ametlik hääletustulemus lahendab prognoosi

Prognoos loetakse JAH-tulemusega lõppenuks, kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikogu teatab, et kandidaat sai 2026. aasta presidendivalimise esimeses, teises või kolmandas Riigikogu voorus vähemalt 68 häält ja osutus valituks.

EI-tulemus fikseeritakse siis, kui kolmas Riigikogu voor lõpeb presidenti valimata ning avaldatakse ametlik teade valimiskogu kokkukutsumise kohta. EI ei sõltu sellest, kes hiljem valimiskogus võidab.

Järgmised sisulised märgid on kandidaatide ametlik ülesseadmine, fraktsioonide toetusotsused ja iga Riigikogu vooru protokollitud häälte arv. Lõpliku vastuse annab avalik valimistulemus, mitte erakondade varasemad lubadused, mitteametlik häälte lugemine ega meedias avaldatud oletus.

Source: Vabariigi Valimiskomisjon

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Prognoosi lahendamine

Tulemus määratakse Riigikogu hääletusvoorude ja valimiskogu kokkukutsumise kohta avaldatud ametlike teadete põhjal.

Kontrollid