Miks Jean-Paul Sartre 1964. aasta Nobeli auhinnast keeldus

Haapsalu kultuurikeskuse elegantne valge hoone rohelise katusega vaiksel ja pilves päeval Eestis.

Jean-Paul Sartre’ile määrati 1964. aasta Nobeli kirjandusauhind, kuid prantsuse kirjanik ja filosoof keeldus sellest. Nobeli fondi arhiivis on kirjas nii auhinna määramine kui ka keeldumine. See 22. oktoobri tähtpäevaga seostuv kultuurilooline sündmus aitab mõista küsimust, mis jäi Sartre’i pärandi juurde: kas kirjanik saab jääda sõltumatuks, kui tema nimi seotakse institutsionaalse tunnustusega?

Sartre’i otsuse kohta on oluline lahus hoida dokumenteeritud faktid ja hilisemad tõlgendused. Auhinnast keeldumine on kinnitatud; selle laiem tähendus kirjaniku sõltumatuse sümbolina on viis, kuidas tema tegu on sageli mõtestatud. See ei olnud Eestis toimunud sündmus, vaid Prantsuse kirjaniku ja Rootsi Akadeemia vahelise rahvusvahelise kirjandusloo osa.

Nobeli fond dokumenteerib määramise ja keeldumise

Rootsi Akadeemia määras 1964. aasta Nobeli kirjandusauhinna Sartre’ile. Nobeli fondi ametlik arhiiv märgib, et ta keeldus auhinnast. Nii auhinna määramine kui ka keeldumine kuuluvad selle aasta Nobeli kirjandusauhinna ajaloolisse kirjesse.

Auhinna määramine ja selle vastuvõtmine on eri sündmused. Sartre’i puhul ei tähendanud keeldumine, et Akadeemia otsus oleks olematuks muutunud. See selgitab, miks tema nimi ja 1964. aasta preemia on endiselt Nobeli fondi arhiivis koos märkega, et ta auhinnast loobus.

Keeldumine ja kirjaniku sõltumatuse küsimus

Sartre’i otsust seostatakse tema arusaamaga kirjaniku sõltumatusest ja vastumeelsusega lasta oma loomingul seostuda ametliku tunnustuse või institutsiooniga. See aitab avada tema keeldumise võimalikku tähendust: auhind võis kinnistada kirjanikule staatuse, mille ta ei soovinud oma tööle juurde võtta.

Siin tuleb eristada kahte tasandit. Nobeli fond kinnitab, et Sartre sai auhinna ja keeldus sellest. Ametlik kokkuvõte üksi ei tõenda kõiki tema otsuse põhjendusi ega seda, kuidas ta ise iga põhimõtet sõnastas. Sõltumatuse tõlgendus asetab keeldumise tema avaliku mõttelaadi ja kirjanikukäsitluse konteksti, kuid seda ei tohiks esitada arhiivis dokumenteeritud tsitaadina ega ainsa kindla põhjusena.

Miks Jean-Paul Sartre 1964. aasta Nobeli auhinnast keeldus

Keeldumine ei pea tähendama, et auhinnal puudus väärtus või et kirjaniku ja institutsioonide suhe on alati vastuoluline. Sartre’i juhtum näitab pigem, et kirjanik võib tunnustuse tagasi lükata ning et tema valik võib ise muutuda osaks sellest, kuidas loomingut ja avalikku rolli hiljem mõistetakse.

Eksistentsialism seob vabaduse vastutusega

Sartre’i nime seostatakse eksistentsialismiga, filosoofilise suunaga, mis uurib inimese vabadust, valikuid ja vastutust. Lihtsalt öeldes ei kujunda inimest üksnes etteantud roll: tema teod ja otsused annavad elu jooksul kuju sellele, kes ta on. Selle vabadusega kaasneb vastutus valikute eest.

Sellest vaatenurgast võib keeldumine paista Sartre’i avaliku valikuna, mille kaudu ta väljendas oma suhet tunnustuse ja autoriteediga. See on mõtestus, mitte Nobeli fondi kirjes kinnitatud motiiv. Auhinnast loobumise sidumine eksistentsialismiga on kasulik ainult siis, kui seda ei muudeta tõendamata väiteks, nagu oleks üks otsus kogu tema filosoofia kokkuvõte.

Teosed viivad filosoofiast ilukirjanduseni

Sartre kirjutas nii filosoofiat kui ka ilukirjandust ja näidendeid. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad romaan „Iiveldus” ning näidend „Kinnine uks”. Need pakuvad lugejale eri sissepääse küsimustesse, millega tema mõtteviisi seostatakse: kuidas inimene tajub iseennast, mida tähendab teha valikuid ning kuidas kujunevad suhted teistega.

Eksistentsialismi juurde võib liikuda ka mõistete kaudu: vabadus, vastutus ja inimese enda valikute kaal. Sartre’i ilukirjandus ei ole filosoofia lihtne ümberjutustus, kuid aitab näha, kuidas abstraktsed küsimused võivad ilmneda tegelaste olukordades ja otsustes.

  1. aasta auhinnakirje ning keeldumine kuuluvad seega kahte omavahel seotud, kuid eristatavasse loosse. Esimene räägib Rootsi Akadeemia otsusest; teine Sartre’i vastusest sellele. Nobeli fondi arhiivis säilinud kirje dokumenteerib mõlemad, samal ajal kui keeldumise tähendus kirjaniku sõltumatuse seisukohalt jääb tõlgendamise küsimuseks.

Source: Nobeli fond

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus vastutab Hioola portaali ajalooliste ülevaadete, faktipõhiste artiklite ja põnevate kultuurilooliste lugude kureerimise eest. Meie meeskond kontrollib hoolikalt allikaid, et tagada esitatud teabe täpsus ja objektiivsus. Oleme pühendunud mineviku sündmuste analüüsimisele viisil, mis on lugejale kaasahaarav, hariv ja usaldusväärne, järgides kõrgeid toimetuslikke standardeid igas avaldatud tekstis

Veel lugusid