Millal helistada 112 ja millal valida Eestis muu abikanal

Hioola toimetus 2026-08-25 10:16 2 min lugemist

Sinine hädaabi viit telliskiviseinal, mis tähistab abi saamise ja turvalisuse kohta.

Hädaabinumbrile 112 tuleb helistada, kui ohus on inimese elu või tervis, vara või keskkond ning olukord vajab politsei, kiirabi või pääste kiiret sekkumist. Kui vahetut ohtu pole, tuleks kasutada perearsti, kohaliku omavalitsuse, politsei infotelefoni või muu pädeva teenuse abi.

Autor: Hioola toimetus
Avaldatud: 25. augustil 2026

Helista 112, kui abi peab saabuma kiiresti

Helista 112 näiteks siis, kui inimene on teadvuseta, ei hinga normaalselt või on saanud raske vigastuse. Hädaabikõne on vajalik ka tulekahju, liiklusõnnetuse, käimasoleva vägivalla, vahetu varakahju või ohtliku keskkonnareostuse korral.

Ära kuluta kriitilises olukorras aega sellele, et otsustada, millist ametkonda täpselt vaja on. Kirjelda juhtunut päästekorraldajale, kes hindab olukorda ja korraldab vajaliku abi.

Kui sa pole ohu tõsiduses kindel, kuid kiire abi võib olla vajalik, helista 112. Kõigepealt taga võimaluse korral enda ohutus ning ära sisene põlevasse hoonesse, vägivaldsesse olukorda ega muusse ohtlikku piirkonda.

Ütle päästekorraldajale neli olulist asja

Kõne alguses räägi rahulikult ja vasta küsimustele võimalikult täpselt. Abi saatmiseks on eriti oluline järgmine teave:

Millal helistada 112 ja millal valida Eestis muu abikanal

Täpne asukoht: aadress, korrus, korter, tee number, kilomeetripost või lähedal asuv maamärk.
Juhtunu kirjeldus: mis toimus ja kas olukord kestab endiselt.
Kannatanute arv: mitu inimest vajab abi ja milline on nende seisund.
Jätkuohud: tuli, suits, relv, liiklus, kemikaalid, varisemisoht või muu abiandjaid ohustav asjaolu.

Kui täpset aadressi ei tea, kirjelda oma asukohta võimalikult konkreetselt. Nutitelefoni kaardirakendusest võib olla abi tänava, koordinaatide või lähedase objekti leidmisel.

Millal kasutada teist abikanalit

112 ei ole üldine nõuandeliin. Teine kanal sobib juhul, kui olukord ei kujuta endast vahetut ohtu ega vaja kiiret väljasõitu.

Pikaajalise või kergema tervisemurega pöördu perearsti või tervisenõustamise teenuse poole.
Tänavavalgustuse, heakorra, sotsiaalabi või muu kohaliku teenuse küsimuses võta ühendust omavalitsusega.
Politsei üldise info või mittekiireloomulise küsimuse korral kasuta politsei infotelefoni või e-teenust.
Teenusekatkestusest teata vastava elektri-, vee-, side- või muu teenuse pakkujale, kui sellega ei kaasne vahetut ohtu.

Kui näiteks murdunud puu lihtsalt lebab haljasalal, saab sellest teatada omavalitsusele. Kui puu on kukkumas sõiduteele või ohustab inimesi ja hooneid, helista 112.

Ära lõpeta kõnet enne vastavat juhist

Jää liinile, vasta päästekorraldaja lisaküsimustele ja järgi antud juhiseid. Ära lõpeta kõnet enne, kui päästekorraldaja seda lubab. Hoia telefon võimaluse korral vabana, sest Häirekeskus võib vajada lisateavet.

Kui kannatanu seisund, tule levik, asukoht või muu oluline asjaolu pärast kõnet muutub, helista uuesti 112. Uus teave aitab päästjatel, politseil või kiirabil saabumiseks paremini valmistuda.

Source: Häirekeskus

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ametlik juhis

Juhend lähtub Häirekeskuse selgitusest, et numbrile 112 helistatakse elu, tervise, vara või keskkonna ohu korral.

Kontrollid