Toidumürgituse risk algab juba ostukorvist

Värsked köögiviljad külmutatud vitriinis supermarketis, mis rõhutab toiduainete õiget hoiustamist ja temperatuuri.

Toidumürgistuse vältimine algab enne, kui toit jõuab köögilauale. Kiiresti riknevate toodete ostmise järjekord, külmkapi paigutus ja isegi kana pesemine võivad mõjutada seda, kas haigustekitajad satuvad valmistoidule.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduohutuse valdkonnajuht Triinu Allika soovitab hoida tähelepanu neljal põhimõttel: külma vajav toit peab püsima külmas, käed ja töövahendid puhtad, toores toit valmistoidust lahus ning liha korralikult läbi kuumutatud.

Toidumürgistuse ennetamine algab poes

Liha, kala, piimatooted ja teised kiiresti riknevad toiduained tasub panna ostukorvi viimasena. Nii viibivad need võimalikult lühikest aega toatemperatuuril.

Koju jõudes tuleb külmkapis säilitamist vajavad tooted kiiresti külma panna. Sobiv temperatuur on märgitud pakendile ning sellest tuleb lähtuda ka siis, kui sama tüüpi tooteid on varem hoitud teisiti.

Praktiline ostujärjekord on lihtne: esmalt kuivained ja muud toatemperatuuril säilivad kaubad, seejärel köögiviljad ning viimasena jahutatud liha-, kala- ja piimatooted. Sellega lüheneb aeg, mil külma vajav toit soojas seisab.

Külmkapis määrab ohutuse ka riiul

Külmkappi ei tasu liiga tihedalt täis laduda, sest külm õhk peab saama toiduainete vahel liikuda. Toodete surumine tihedalt üksteise vastu võib takistada ühtlast jahutamist.

Toidumürgituse risk algab juba ostukorvist

Toorest liha ja kala tuleb hoida alumisel riiulil ning sellises pakendis või anumas, kust vedelik välja ei pääse. Alumine asukoht vähendab võimalust, et lihamahl tilgub valmis toidule, köögiviljadele või teistele kuumutamata söödavatele toodetele.

Ka küpsetatud liha ei tohi tõsta tagasi taldrikule, millel hoiti toorest liha. Pealtnäha puhas nõu võib olla kokku puutunud bakteritega, mida valmis toit enam hävitavat kuumtöötlust ei läbi.

Puhtad käed katkestavad bakterite liikumise

Käsi tuleb pesta enne toiduvalmistamist ning uuesti pärast toore liha, kala, muna või linnuliha puudutamist. Pesemata käte kaudu võivad bakterid jõuda tööpindadele, nugadele, käepidemetele ja teistele toiduainetele.

Sama tähelepanelikult tuleb puhastada töövahendeid. Toore toidu töötlemiseks kasutatud nuga ja lõikelaud tuleb pesta kohe kuuma vee ning nõudepesuvahendiga. Lõikelaua pühkimine või paberrätikuga kuivatamine pesemist ei asenda.

Toore liha ja kala jaoks on mõistlik kasutada eraldi lõikelauda. Valmistoidu, salati ja köögiviljade jaoks peaks olema teine laud, sest neid ei pruugita enne söömist kuumutada.

Toidumürgituse risk algab juba ostukorvist

Ristsaastumine võib toimuda ühe lõikelauaga

Ristsaastumine tähendab bakterite kandumist ühelt toidult, töövahendilt või pinnalt teisele. Tüüpiline olukord tekib siis, kui lõikelaual lõigatakse toorest kanaliha ja samal pesemata laual valmistatakse seejärel salatit.

Kanaliha kuumutatakse enne söömist läbi, salat jääb aga tooreks. Nii võivad kanalt pärinevad bakterid jõuda lõikelaua kaudu otse taldrikule. Riski vähendavad eraldi lõikelauad, töövahendite kohene pesemine ning toore ja valmis toidu järjekindel lahus hoidmine.

Toorest kana ei ole vaja kraani all pesta. Pesemisel tekkivad pritsmed võivad kanda lihal olevaid baktereid kraanikausile, nõudele, tööpinnale ja lähedal asuvatele toiduainetele. Linnuliha muudab ohutuks põhjalik kuumtöötlemine, mitte veega loputamine.

Salmonella hävitamiseks peab toit saavutama 75 kraadi

Põllumajandus- ja Toiduamet nimetab Salmonellat Eestis ja Euroopa Liidus üheks keskseks toidutekkeliste haiguspuhangute põhjustajaks. Salmonella bakteritega võivad olla saastunud eeskätt loomset päritolu toiduained, sealhulgas munad, linnu- ja sealiha ning toorpiim.

Liha tuleb kuumutada läbi kogu tüki, mitte üksnes pinnalt pruunistada. Salmonella hävitamiseks peab toidu sisetemperatuur jõudma vähemalt 75 °C-ni.

Source: Estonian Agriculture and Food Board News

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Hioola toimetus

Hioola toimetus

Hioola toimetus vastutab Hioola avaldatud sisu toimetamise, allikate kontrolli ja avaliku huviga info selge esitamise eest.

Veel lugusid