Eesti kirjanduse päev 30. jaanuaril: Tammsaare pärand

Virnastatud raamatud puidust riiulil, mis esindavad eesti kirjanduse pärandit ja lugemiskultuuri.

Eesti kirjanduse päeva tähistatakse igal aastal 30. jaanuaril, kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval. Riiklik tähtpäev juhib tähelepanu nii Tammsaare loomingule kui ka eestikeelse kirjanduse rollile Eesti kultuuris. Päeva ametlikku kuupäeva ja staatust kinnitab Kultuuriministeeriumi teave.

Miks on Eesti kirjanduse päev 30. jaanuaril?

Kuupäev seob kirjanduspäeva Anton Hansen Tammsaarega, kes sündis 30. jaanuaril 1878. Tema sünniaastapäev annab tähtpäevale konkreetse kultuuriloolise lähtekoha, kuid päeva mõte ulatub ühest autorist kaugemale: see kutsub märkama eestikeelse kirjanduse kujunemist ja kestmist.

Kultuuriministeeriumi teabe järgi on 30. jaanuar Eesti kirjanduse päev ja riiklik tähtpäev. Seda ei tasu segi ajada riigipühaga: tegemist on kalendrisse märgitud tähtpäevaga, mille keskmes on kirjandus ja kultuuripärand. Kuupäev on igal aastal sama, nii et päeva seos Tammsaare sünniaastapäevaga ei sõltu nädalapäevast ega aastast.

Kes oli Anton Hansen Tammsaare?

Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) oli eesti kirjanik, kelle looming kuulub Eesti kirjandusloo tuntumate hulka. Ta sündis Järvamaal ning kirjutas romaane, novelle ja näidendeid. Tema teosed käsitlevad muu hulgas inimese valikuid, tööd, usku, õiglust ja suhteid ühiskonnaga.

Tammsaare tuntuim teos on viiest osast koosnev romaanisari „Tõde ja õigus”, mis ilmus aastatel 1926–1933. Sarja avateos viib lugeja talumaailma ning jälgib Andres Paasi ja tema pere elu. Tammsaare kujutab üksikisiku püüdlusi koos oludega, mis inimese valikuid piiravad või suunavad. Nii seob romaan isiklikud eesmärgid töö, elukeskkonna ja suhetega.

Tammsaaret ei loeta ainult seepärast, et tema nimi on kooli kirjandusprogrammis. Tema teoste keskmes olevad küsimused — mida tähendab õiglus, kuidas kujundavad inimest töö ja keskkond ning kas eesmärk õigustab selle nimel tehtut — on arusaadavad ka tänapäeva lugejale. Vastused jäävad teostes keerukaks, mistõttu võivad need pakkuda aruteluainet eri põlvkondadele.

Mida kirjanduse päev esile tõstab?

Eesti kirjanduse päev annab võimaluse vaadata eesti keeles kirjutamist kui kultuurilist järjepidevust. Kirjandus talletab keelt, paiku ja eri aegade arusaamu, ent loob ka uusi viise nende üle mõelda. Tammsaare pärand on selles loos üks oluline peatükk, mitte kogu lugu.

Eesti kirjanduse päev 30. jaanuaril: Tammsaare pärand

Tähtpäeva tähendus ei piirdu ühe kirjaniku meenutamisega. Tammsaare sünniaastapäev pakub selge lähtekoha, mille kaudu pöörata tähelepanu ka teistele eesti autoritele ja sellele, kuidas kirjandus aitab keelt ning kultuurimälu edasi kanda. Päev sobib seega nii Tammsaare loomingu juurde naasmiseks kui ka laiemaks vestluseks eestikeelse kirjanduse üle.

Kuidas kontrollida tähtpäeva ametlikku infot?

Kultuuriministeeriumi Eesti kirjanduse päeva lehel on kirjas päeva kuupäev ja selle seos Tammsaare sünniaastapäevaga. Ametliku info kontrollimisel tasub vaadata ministeeriumi lehte või riiklike tähtpäevade õiguslikku alust Riigi Teatajas. Nii saab eristada tähtpäeva riigipühast ning kontrollida, milline on selle ametlik staatus.

Kuupäev on igal aastal 30. jaanuar. Oktoober võib olla sobiv aeg järgmise tähistamise eel lugemiseks või kirjandusürituste otsimiseks, kuid Eesti kirjanduse päeva ennast siis ei tähistata. Kultuuriministeeriumi leht annab kuupäeva ja päeva seose; konkreetsete ürituste info tuleb kontrollida nende korraldajatelt.

Millest Tammsaare lugemist alustada?

Kui Tammsaare looming pole tuttav, võib alustada „Tõe ja õiguse” esimesest osast ning lugeda seda rahulikus tempos, jälgides, kuidas romaan seob inimeste eesmärgid nende elukeskkonnaga. Lühema vormi eelistaja võib valida mõne novelli või näidendi. Nii ei pea kirjanduspäeva puhul võtma ette kogu viieosalist sarja.

Tähtpäeva mõte ei piirdu ühe kohustusliku raamatuga. 30. jaanuar on iga-aastane võimalus avada eesti autorite teoseid ja märgata, kuidas kirjandus aitab mõtestada nii minevikku kui ka olevikku.

Source: Kul

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus vastutab Hioola portaali ajalooliste ülevaadete, faktipõhiste artiklite ja põnevate kultuurilooliste lugude kureerimise eest. Meie meeskond kontrollib hoolikalt allikaid, et tagada esitatud teabe täpsus ja objektiivsus. Oleme pühendunud mineviku sündmuste analüüsimisele viisil, mis on lugejale kaasahaarav, hariv ja usaldusväärne, järgides kõrgeid toimetuslikke standardeid igas avaldatud tekstis

Veel lugusid