Eesti president 2026: kas otsus sünnib Riigikogus 1. oktoobriks?

Hioola toimetus 2026-08-18 10:00 4 min lugemist

Stenbocki maja valgete sammastega klassitsistlik fassaad Tallinnas, Eesti Vabariigi valitsuse asukoht.

Eesti järgmise presidendi valimise esimene otsustaja on Riigikogu, kus kandidaat peab koguma vähemalt 68 häält. Riigi Teatajas avaldatud põhiseaduse § 79 lubab kuni kolme hääletusvooru; kui ükski neist tulemust ei anna, liigub otsustamine valimiskogusse. Prognoosi lõpptähtaeg on 1. oktoober 2026, kuid küsimus võib ametlike tulemuste põhjal laheneda varem.

Prognoos ühe pilguga

Küsimus: kas Eesti president valitakse 2026. aastal Riigikogus?
Lõpptähtaeg: 1. oktoober 2026 või varasem ametlik lahendus.
JAH: kandidaat kuulutatakse valituks Riigikogu esimeses, teises või kolmandas voorus.
EI: kolmas voor lõpeb tulemuseta ja Riigikogu esimees kutsub ametlikult kokku valimiskogu.
Otsustav allikas: Riigikogu avaldatud hääletustulemused ja teade valimiskogu kokkukutsumise kohta.

Kandidaatide nimesid, hääletuspäeva ega erakondade võimalikku kokkulepet ei saa käsitleda kinnitatud asjaoluna enne Riigikogu ametlikku teadet. Poliitilised avaldused võivad näidata läbirääkimiste suunda, kuid prognoosi lahendavad ainult menetluses avaldatud tulemused.

Presidendiks saamiseks on vaja vähemalt 68 Riigikogu liikme toetust

Riigikogus on 101 liiget. Põhiseaduse § 79 järgi peab presidendikandidaati toetama vähemalt kaks kolmandikku parlamendi koosseisust. Kuna kaks kolmandikku 101 liikmest tähendab nõutava täisarvuni ümardades 68 häält, ei piisa presidendiks saamiseks tavalisest lihthäälteenamusest.

Lävend ei vähene selle tõttu, et mõni saadik puudub, jätab hääletamata või annab kehtetu sedeli. Arvesse läheb kogu Riigikogu koosseis, mitte üksnes hääletusel osalenud liikmete arv. Seetõttu nõuab presidendi valimine tavaliselt toetust, mis ulatub üle ühe erakonna või valitsuskoalitsiooni piiride.

See muudab erakondade eelnevad läbirääkimised oluliseks, kuid mitte otsustavaks tõendiks. Isegi avalikult teatatud toetuse korral on presidendivalimine salajane ning lõplikku tulemust näitab häältelugemiskomisjoni kinnitatud protokoll.

Kolm vooru annavad Riigikogule mitu võimalust kokkuleppeks

Põhiseadus näeb ette järjestuse, mis jätab parlamendile enne valimiskogu kaasamist kuni kolm võimalust president valida.

Esimene ja teine hääletusvoor

Esimeses voorus saab kandidaat valituks vähemalt 68 häälega. Kui nõutavat toetust ei koguta, korraldatakse järgmisel päeval uus kandidaatide ülesseadmine ja teine hääletusvoor. Ka teises voorus jääb lävend samaks: vaja on vähemalt 68 poolthäält.

Uus ülesseadmine tähendab, et esimese vooru kandidaatide nimekiri ei pea automaatselt korduma. Erakonnad ja saadikurühmad võivad tekkinud olukorda uuesti hinnata, kuid ükski läbirääkimistel kõlanud kokkulepe ei võrdu veel valimistulemusega.

Kolmandas voorus kohtuvad kaks edukamat kandidaati

Kui ka teises voorus presidenti ei valita, toimub samal päeval kolmas voor. Selles osalevad teises voorus enim hääli saanud kaks kandidaati. Nõutav häältearv ei muutu: ka kahe kandidaadi vahel valides peab võitja koguma vähemalt 68 häält.

Kolmas voor on prognoosi jaoks murdepunkt. Vähemalt 68 häält saanud kandidaat annab vastuseks JAH. Kui kumbki kandidaat lävendit ei ületa, ei tähenda see veel automaatselt EI-lahendust: selle kinnitab järgnev ametlik teade valimiskogu kokkukutsumise kohta.

Tulemuseta kolmas voor annaks otsustusrolli omavalitsustele

Kui Riigikogu ei vali presidenti kolmes voorus, peab Riigikogu esimees kutsuma ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Sinna kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ning kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad.

Omavalitsused ei osale seega presidendivalimise esimeses etapis. Nende roll tekib alles pärast seda, kui Riigikogu kõik kolm vooru on tulemuseta läbinud. Iga kohaliku volikogu osalus ja esindajate arv määratakse seaduses sätestatud korras, mistõttu ei ole valimiskogu pelgalt parlamendi neljas hääletusvoor.

Valijameeste lisandumine muudab otsustajate ringi ja poliitilist tasakaalu. Riigikogu erakondade üleriigilised kokkulepped võivad jääda tähtsaks, kuid valimiskogus osalevad ka eri piirkondade volikogude mandaadiga esindajad. See annab kohaliku tasandi poliitikutele otsese põhiseadusliku rolli riigipea valimisel.

Eesti president 2026: kas otsus sünnib Riigikogus 1. oktoobriks?

Valimiskogusse jõudmine ei näita iseenesest, milline kandidaat lõpuks võidab. Käesolev prognoos küsib ainult seda, kas valik tehakse Riigikogus. Seetõttu on ametlik kokkukutsumisteade EI-vastuse piir, sõltumata valimiskogu hilisemast tulemusest.

JAH- ja EI-vastus põhinevad avalikel menetlusfaktidel

Prognoos laheneb JAH, kui Riigikogu avaldab ametliku tulemuse, mille järgi on kandidaat saanud mõnes kolmest voorust vähemalt 68 häält ja kuulutatud Eesti Vabariigi presidendiks valituks.

Prognoos laheneb EI, kui kolmanda vooru ametlik tulemus näitab, et president jäi valimata, ning Riigikogu esimees kutsub seejärel ametlikult kokku valimiskogu. Pelgalt oletus, et valimiskogu muutus tõenäoliseks, ei ole piisav.

Kui hääletust edasi lükatakse, tulemus vaidlustatakse või avaldatud teave on puudulik, tuleb oodata pädeva asutuse lõplikku teadet. Meediaväljaannete arvutused, erakondade pressiteated ja kandidaatide hinnangud võivad anda tausta, kuid ei asenda Riigikogu dokumenteeritud tulemust.

Olulised kontrollpunktid on:

Riigikogu esimehe teade ametliku hääletuspäeva kohta;
nõuetekohaselt üles seatud kandidaatide nimekiri;
iga vooru kinnitatud häältearv;
vajaduse korral valimiskogu kokkukutsumise ametlik teade.

President mõjutab seaduste jõustumist ja valitsuse moodustamist

Presidendi amet ei piirdu esindusülesannetega. Riigipeal on põhiseaduslik roll seaduste väljakuulutamisel. President võib jätta Riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle parlamenti uueks arutamiseks. Kui Riigikogu võtab seaduse muutmata kujul uuesti vastu, saab president pöörduda Riigikohtu poole, et kontrollida selle vastavust põhiseadusele.

President ei kirjuta tavapärast valitsuspoliitikat ega asenda parlamenti seadusandjana. Väljakuulutamise menetlus annab talle siiski võimaluse juhtida tähelepanu võimalikule põhiseaduslikule probleemile enne seaduse jõustumist.

Riigipeal on kindel ülesanne ka valitsuse moodustamisel. Pärast valitsuse tagasiastumist esitab president peaministrikandidaadi, kes taotleb Riigikogult volitusi valitsuse moodustamiseks. Kui esimene kandidaat volitusi ei saa või valitsust kokku ei pane, jätkub menetlus põhiseaduses sätestatud järgmiste sammudega.

Seega mõjutab presidendi valimise viis otseselt seda, milline institutsioon annab mandaadi isikule, kes täidab järgmise viie aasta jooksul neid põhiseaduslikke ülesandeid. Riigikogus sündiv tulemus näitaks vähemalt 68 saadiku toetust; valimiskogusse jõudmine laiendaks mandaadi kujundamist omavalitsuste esindajatele.

Järgmise selge signaali annab Riigikogu ametlik hääletustulemus

Enne hääletamist jääb keskseks ebakindluseks see, kas mõni kandidaat suudab koondada salajasel hääletusel 68 saadiku toetuse. Avalikud toetusavaldused aitavad hinnata poliitilist lähtekohta, kuid nende põhjal ei saa lõplikku tulemust ette määrata.

Esimene praktiline kontrollhetk on Riigikogu teade hääletuspäeva ja kandidaatide kohta. Seejärel tuleb jälgida iga vooru ametlikku protokolli. Kui kolmas voor lõpeb tulemuseta, muutub otsustavaks Riigikogu esimehe teade valimiskogu kokkukutsumisest.

Source: Riigi Teataja

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Prognoosi lahendamine

Vastus määratakse Riigikogu hääletustulemuste ja vajaduse korral valimiskogu kokkukutsumise ametliku teate järgi.

Kontrollid

Kontrollitakse Riigikogu kinnitatud hääletuspäeva.
Kontrollitakse ametlikult üles seatud kandidaate.
Kontrollitakse kõigi toimunud voorude häältearve.
Tulemuseta kolmanda vooru järel kontrollitakse valimiskogu kokkukutsumise teadet.

Allikas