Eesti president 2026: kas valimiskogu jääb kutsumata?

Hioola toimetus 2026-08-16 12:23 5 min lugemist

Stenbocki maja neoklassitsistlik fassaad Tallinnas, kus asub Eesti Vabariigi Valitsus.

Autor: Hioola toimetus | 16. august 2026

Eesti järgmise presidendi valimisel on põhiküsimus, kas Riigikogu suudab koondada ühe kandidaadi taha vähemalt 68 saadikut. Riigi Teatajas avaldatud põhiseaduse § 79 järgi vajab kandidaat kahekolmandikulist toetust ning parlamendil on tulemuse saavutamiseks kuni kolm hääletusvooru.

Prognoosi seisukohad lukustuvad 30. augustil 2026. Tähtaeg ei ole presidendivalimiste ametliku päeva määratlus, vaid hetk, millest hilisemaid poliitilisi avaldusi enam esialgse hinnangu kujundamisel ei arvestata. Lõpptulemuse määravad üksnes Riigikogu ametlik hääletustulemus või Riigikogu esimehe ametlik teade valimiskogu kokkukutsumise kohta.

Olulised punktid

Riigikogus valimiseks on vaja vähemalt 68 poolthäält.
Parlamendil on presidendi valimiseks kuni kolm hääletusvooru.
Tulemuseta voorude järel tuleb ühe kuu jooksul kokku kutsuda valimiskogu.
Kandidaadinimesid ja erakondade kokkuleppeid saab arvestada alles pärast ametlikku kinnitamist.

Prognoosi tingimused 30. augustiks

Küsimus: kas president valitakse 2026. aastal Riigikogus ilma valimiskogu kokku kutsumata?
Tähtaeg: 30. august 2026.
JAH tähendab, et kandidaat kuulutatakse Riigikogu hääletusvoorus valituks ja valimiskogu ei kutsuta kokku.
EI tähendab, et kolm Riigikogu vooru tulemust ei anna ning valimiskogu kokkukutsumisest teatatakse ametlikult.
Otsustav tõend on Riigikogu avalik hääletustulemus või Riigikogu esimehe ametlik teadaanne.

See eristus väldib olukorda, kus tulemust püütakse järeldada erakondade sõnavõttudest, mitteametlikest kokkulepetest või meedias avaldatud häälte loendusest. Enne ametlikku hääletamist võib toetus muutuda ning salajase hääletuse tulemus ei pea kattuma avalike lubadustega.

68 hääle matemaatika sunnib erakondi koostööle

Riigikogus on 101 liiget. Kahekolmandikuline nõue tähendab, et presidendikandidaat vajab vähemalt 68 poolthäält. See ei ole tavaline kohalviibijate lihthäälteenamus, vaid põhiseaduses sätestatud kõrge lävend, mis eeldab ulatuslikku poliitilist kokkulepet.

Näiteks 67 poolthäält ei ole piisav isegi siis, kui kõik ülejäänud saadikud puuduvad, jäävad erapooletuks või jätavad hääletamata. Puudumine ja erapooletus ei vähenda presidendi valimiseks vajalikku häälte arvu. Kandidaadi seisukohalt on määrav üksnes vähemalt 68 poolthääle kogumine.

Avalik toetus ei võrdu veel hääletustulemusega

Parlamendikohtade liitmine näitab, millistel erakondade kombinatsioonidel oleks teoreetiliselt võimalik lävend ületada. See ei tõenda aga automaatselt, et kõik vastavate fraktsioonide liikmed hääletavad ühtemoodi. Presidendi valimine toimub salajasel hääletusel, mistõttu võivad üksikud kõrvalekalded otsustada kogu vooru saatuse.

Kui ühegi poliitilise jõu käsutuses ei ole 68 mandaati, peab kokkulepe ulatuma üle tavapäraste valitsuse ja opositsiooni piiride. Läbirääkimistel võib keskseks saada kandidaadi vastuvõetavus mitmele erakonnale, mitte üksnes suurima fraktsiooni eelistus.

Kolm vooru annavad kokkuleppeks piiratud aja

Põhiseadus võimaldab Riigikogul presidenti valida kuni kolmes voorus. Kui esimeses voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat toetust, toimub uus kandidaatide esitamine ja teine voor. Tulemuseta teise vooru järel liiguvad kolmandasse vooru kaks enim hääli saanud kandidaati.

Eesti president 2026: kas valimiskogu jääb kutsumata?

Kolmandas voorus jääb nõue samaks: valituks osutumiseks on endiselt vaja vähemalt kahekolmandikulist Riigikogu koosseisu toetust. Ka kahe kandidaadiga lõppvoor ei muutu lihtsaks enamushääletuseks.

See loob erakondadele kaks erinevat otsustuskohta. Enne esimest vooru tuleb leida kandidaat, kes võiks jõuda 68 häälteni. Voorude vahel tuleb hinnata, kas sama kandidaadi toetust saab laiendada või on vajalik uus kokkulepe. Kuna hääletus on salajane, võib isegi paberil piisav häältearv jääda ebakindlaks kuni tulemuse väljakuulutamiseni.

Valimiskogu toob otsustamisse omavalitsuste esindajad

Kui Riigikogu ei vali presidenti kolmes voorus, peab Riigikogu esimees põhiseaduse järgi kutsuma ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Selle ametlik väljakuulutamine lahendab prognoosi vastusega EI ka siis, kui valimiskogu hiljem presidenti kohe ei vali.

Valimiskogusse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad. Iga volikogu valib vähemalt ühe esindaja, kuid valimiskogu ei ole üldrahvalik presidendivalimine: kodanikud ei anna presidendikandidaadile otse häält.

Valimiskogu täpne koosseis ei ole sama mis Riigikogu 101-liikmeline koosseis. Omavalitsuste esindajate lisandumine suurendab osalejate arvu ning muudab poliitilist matemaatikat. Riigikogus saavutatud või saavutamata toetus ei kandu seetõttu automaatselt valimiskogusse üle.

Valimiskogus võivad suurema kaalu saada kandidaatide piirkondlik tuntus, suhted kohaliku tasandi otsustajatega ja võime kõnetada erakondade kõrval ka omavalitsuste esindajaid. Samas ei saa nende eelistusi usaldusväärselt tuletada üksnes sellest, millise erakonna nimekirjas nad kohalikel valimistel kandideerisid.

Valimise viis mõjutab presidendi poliitilise mandaadi tõlgendust

Riigikogus valitud president saab ametisse parlamendi laiapõhjalise kokkuleppe tulemusel. Vähemalt 68 häält näitavad, et kandidaat on ületanud tavapärase võimuliidu piiri või koondanud muul viisil erakordselt suure osa parlamendist.

Valimiskogus sündinud otsus lisab mandaadi tõlgendusse omavalitsuste mõõtme. Sellist tulemust võib käsitada riigi ja kohaliku tasandi esindajate ühise valikuna, kuigi presidendi põhiseaduslikud ülesanded ning ametiaja pikkus sellest ei muutu. Põhiseaduse § 80 järgi kestab presidendi ametiaeg viis aastat.

Seega ei ole Riigikogu ja valimiskogu erinevus pelgalt menetluslik. Valimiskoht kujundab poliitilist lugu sellest, millise kokkuleppega president ametisse jõudis. See võib mõjutada esimesi avalikke hinnanguid presidendi ühendava rolli, erakondadest sõltumatuse ja piirkondliku esindatuse kohta, kuid ei anna ühel viisil valitud presidendile teisest suuremaid õiguslikke volitusi.

Kandidaadid ja kokkulepped vajavad ametlikku kinnitust

Põhiseadus määrab menetluse, kuid ei näita ette, milline kandidaat suudab 2026. aastal nõutava toetuse koguda. Kandidaadinime saab käsitada kindla valimisfaktina alles siis, kui tema ülesseadmine või kandideerimine on pädeva asutuse kaudu ametlikult kinnitatud.

Sama ettevaatlikult tuleb suhtuda erakondade kokkulepetesse. Poliitiku toetusavaldus, fraktsiooni arutelu või ajakirjanduses kirjeldatud võimalik kompromiss ei tõenda veel 68 hääle olemasolu. Tugevamaks signaaliks saab pidada erakonna pädeva kogu otsust või ühist ametlikku avaldust, kuid lõpliku vastuse annab ikkagi salajane hääletus.

Praegu saab kindlalt hinnata menetluse piire: vajalik on 68 poolthäält, Riigikogul on kuni kolm katset ning tulemuseta jäämise korral liigub otsustamine valimiskogusse. Ebakindel on see, kas erakonnad jõuavad piisavalt laia ja hääletusel püsiva kokkuleppeni.

Otsustav hetk on ametliku tulemuse avaldamine

JAH-vastuse jaoks peab Riigikogu hääletustulemus näitama, et kandidaat sai vähemalt 68 poolthäält ja kuulutati valituks. Pelgalt erakondade teade kokkuleppe saavutamisest ei ole piisav, sest hääletus võib anda teistsuguse tulemuse.

EI-vastus muutub lõplikuks siis, kui Riigikogu voorud ei anna tulemust ning Riigikogu esimees teeb valimiskogu kokkukutsumise ametlikult teatavaks. Valimiskogu tegelikku kogunemist ei ole vaja ära oodata, sest prognoos puudutab seda, kas president valitakse parlamendis ilma valimiskogu menetluseta.

Lugeja jaoks on järgmine sisuline kontrollpunkt Riigikogu avaldatud hääletusprotokoll. Kui kolmandaski voorus jääb kandidaat alla 68 hääle, tuleb jälgida Riigikogu esimehe teadet, milles määratakse valimiskogu kokkukutsumine.

Source: Riigi Teataja

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Prognoosi lahendamine

Tulemus määratakse Riigikogu avaliku hääletustulemuse või valimiskogu kokkukutsumise ametliku teate järgi.

Kontrollid